Sookvoodid ajutise positiivse erimeetmena – poolt või vastu

Mis on kvoodid?

Kvoodid: poliitikavaldkonnas on ajutine erimeede, mis püstitab fikseeritud protsendi või arvu mingi grupi (naiste/meeste) nimetamiseks või esindatuseks – enamasti miinimum-osakaaluna ( 20, 30 või 40 %),  ja mille eesmärk on tõsta alaesindatud grupi osa otsustajate hulgas, nt parlamentides, valitsustes või kohalikes volikogudes.

Kvoodid, piirmäärad võivad olla kehtestatud põhiseaduses, valimisseadus(t)es, (nõuded kandidaatide nimekirjade koostamisele, mis kehtivad kõigile parteidele, nõutud teatud miinimumarv naissoost kandidaatide olemasolu)  -nn. seaduslikud kvoodid ja/või erakondade põhikirja(de)s (parteidesisesed nõuded nimetada vähemalt miinimumarv või –protsent naisi valimisnimekirjadesse – nn. vabatahtlikud kvoodid).

Kvoodisüsteemid

  • Konstitutsioonilised kvoodid – puuduvad tavaliselt konkreetsed arvulised näitajad, sätestatud on sugude võrdne poliitiline esindatus ( näiteks Kreekas, Prantsusmaal).
  • Valimisseaduste kvoodid – kehtestatud määrad parteinimekirjas esitatud kandidaatide soolisele kuuluvusele kas minimaalselt 40%-lise või maksimaalselt 60 %-lise osaluse kehtestamisega või nõudes nais- ja meeskandidaatide vaheldumisi esitamist valimisnimekirjades (Belgia, Prantsusmaa, Mehhiko jt)
  • Erakonnasisesed kvoodid – parteid rakendavad vabatahtlikult , maailmapraktikas kasutatakse kõige enam
  • Esimesena rakendati Norras 1970-tel, seejärel teistes Põhjamaades ja Lääne-Euroopas, mõnedes endistes Ida-Euroopa riikides: Ungari, Sloveenia jt
Naiste osakaal riikide parlamentides ja kvoodisüsteemide kasutamine
  Riik Naiste osakaal Kvoodisüsteem
1. RWANDA 56,3 Seadustatud
2. ROOTSI 47,3 Parteisisesed
3. LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK 44,5 Parteisisesed
4. KUUBA 43,2 ?
5. ISLAND 42,9 Ei ole
6. SOOME 42,0 Ei ole
7. ARGENTIINA 40,0 Seadustatud
8. COSTA RICA 38,6 Seadustatud
9. NORRA 37,9 Parteisisesed
10. TAANI 37,4 Ei ole
11. ANGOOLA 37,3 Seadustatud
12. BELGIA 36,7 Seadustatud
13. HOLLAND 36,7 Parteisisesed
14. HISPAANIA 36,3 Seadustatud
15. MOZAMBIQUE 34,8 Parteisisesed

Mis on kvootide eesmärk?

Kvootide põhieesmärk on muuta tegelikkust nii, et seda hakkaks normaalseks pidama järgmine põlvkond. Näiteks ilmneb Eesti avaliku arvamuse uuringutest, et naissoost ministreid eelistatakse näha enamasti nendes valdkondades, kus mõni naine on ministriks olnud.  Kui midagi on harjutud nägema, siis seda hakataksegi loomulikuks pidama. See on üks viis, kuidas lahti saada aegunud eelarvamustest ja stereotüüpidest. See oleneb sellest, kuidas oma inimressurssi kasutada tahame. Kui hea haridusega ja edasipüüdlikud naised jäävad mingi nähtamatu barjääri taha, jääb kasutamata ka nende potentsiaal otsustajatena.

Teiseks eesmärgiks on parandada tehtavate otsuste kvaliteeti. Kui otsustajad on oma elukogemuselt sarnased või  alati väga sarnastel seisukohtadel, siis ei pruugita märgata otsuste kõiki tagajärgi ja mõjusid erinevatele elanikkonnagruppidele ja otsuste kvaliteet kannatab.

Kvoodisüsteemid  on mõeldud abinõuks stereotüüpse mõtlemise ning normi faktist tuletamise vastu („mehi on valitsuses rohkem, järelikult nad ongi pädevamad ja nii see peabki olema”).

Erinevad suhtumised kvootidesse Euroopa Liidu riikides.

Praktiliselt puuduvad parteid, mis eitavad võrdsemat soolist esindatust (v.a. Poola), eesmärgiga  on kõik nõus, aga

kvootide vastu on:

  • liberaalne, individualistlik ideoloogia, mis oletab, et kõigil on võrdsed võimalused ja inimene ise vastutab selle eest, kuhu ta jõuab… (Inglismaa) ning  Kesk- ja Ida-Euroopa post-kommunistlik opositsiooniline ettekujutus, et nõukogude perioodil oli tegemist sundemantsipeerimisega, ja seda enam korrata ei taheta;
  • traditsiooniline seisukoht, et “poliitika on meeste valdkond”
  • vastuseis kvootidele tuleneb patriarhaalsest ideoloogiast naise rolli kohta ühiskonnas, kuna  “naised ei taha poliitikaga tegeleda ja neid ei tuleks selleks sundida”

kvootide poolt on

  • sotsiaalse partnerluse ja kodanikuühiskonna pooldajad, konsensuse ja demokraatlike otsustusprotsesside pooldajad (Belgia, Hispaania, Saksamaa, Rootsi)
  • ühiskonna demokratiseerumine ja rahvusvahelistele normidele-eesmärkidele vastata soovijad (Sloveenia).
Sookvootide poolt-  ja vastuargumente
Vastuargumendid Pooldavad argumendid
Poliitiline esindatus tähendab ideede ja huvide esindatust, mitte sotsiaalsete gruppide esindatust;

 

Poliitiline esindatus peab lähtuma põhimõttest, et parim kandidaat võidab;

Kvoodid on vastuolus võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõttega, sest üks grupp saab eelise;

Kvoodid on diskrimineerivad, sest ühte gruppi eelistatakse teisele ja parema kvalifikatsiooniga ja pädevamad kandidaadid jäävad kõrvale;

On vastuolus organisatsioonide /erakondade autonoomiaga, sest nende endi otsust piiratakse;

Kvoodid on ebademokraatlikud, sest valijatele peab jääma õigus ise otsustada, kes neid esindavad;

Paljud naised ise ei taha tipptasandil olla ja vastutust võtta;

Paljud naised ei taha olla valitud vaid seetõttu, et on naised. Kvoodid võivad tekitada mulje, et nad on nii kaugele jõudnud vaid tänu oma soole mitte teadmistele ja oskustele;

Naistele mõeldud kvoodid tingivad selle, et tuleb hakata kvoote sätestama ka teistele gruppidele;

Kvoodid on ebarelevantsed, sest naised ja mehed on niigi võrdsed;

Kvoodid on sümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest

Poliitilised otsustuskogud peavad peegeldama suurimaid ühiskonnagruppe. Kuna naised moodustavad poole ja enamgi ühiskonnast, peab neid avalike otsuste juures olema ka pool;

 

Poliitiline esindatus ei tähenda ainult kompetentsust, see on inimeste, kodanikkonna esindatus;

Poliitiline esindatus on seotud õiguse ja õiglusega. Naistel on õigus esindatusele.

Kvoodid ei diskrimineeri, pigem need kompenseerivad sotsiaalseid barjääre, mis piiravad naistele jõudmist poliitilistele kohtadele, samuti hoiavad ära järgmiste põlvkondade naiste tõrjutust poliitikas;

Naised on sama pädevad kui mehed, aga nende kvalifikatsioon on alahinnatud meeste poolt domineeritud poliitilistes süsteemides;

Kvoodid ei diskrimineeri individuaalselt ühtegi meest, küll aga piiravad tendentsi, et parteid nimetavad kandideerima mehi ning ei püüagi otsida pädevaid naissoost kandidaate;

Valijatele antakse suuremaid võimalusi valida ka naiste hulgast;

Kvoodid on kõige kiiremaks vahendiks valitud naiste arvu suurendamiseks;

Naiste suurem esindatus lisab demokraatiat ja legitiimsust, sest nemad mõistavad palju asju teisiti kui mehed;

Kvootide kasutamine vastab kõigile rahvusvahelistes sätetes püstitatud normidele ja eesmärkidele kui ajutine erimeede

Rist, S. Erakondade strateegiad naiste esindatuse suurendamiseks Riigikogus. Juhtumi analüüs 2014 Riigikogu Toimetised 32/2015

Loe edasi: