Sooteadlik kasvatus ei kaota ühiskonna senist binaarset soosüsteemi, vaid pakub tüdrukutele ja poistele, tulevastele naistele ja meestele eneseteostamiseks mitmekesisemaid valikuid, toetades selliste käitumismustrite ja huvialade  omandamist, mida on peetud omaseks teisele sugupoolele.  Seejuures pole sootundliku pedagoogika eesmärk kaotada soolisi erinevusi, vaid anda lastele neid oskusi ja käitumismudeleid, mis neil sooliste eelarvamuste tõttu sageli välja arendamata […]

Enamiku ühiskondade soosüsteem on hierarhiline – meeste ja mehelikkusega seotut väärtustatakse kõrgemalt kui naiste ja naiselikkusega seotut. Selline erinev väärtustamine ilmneb ühiskonna struktuuris ja peegeldub keeles ning mõttemallides. Soosüsteemi taastoodetakse eelkõige soorollide, soostereotüüpide ning sooideoloogia abil. Soosüsteem (sugudevaheliste suhete korraldus e. sooline kord)  on sotsiaalne süsteem, mis püsib ainult tänu sellele, et on ühiskonnas heaks […]

Kõrge sooline eraldatus (erinevad ootused naiste ja meeste soorollidele, nende käitumisele, vastutusele, nende tehtavatele töödele jms) iseloomustab traditsioonilistel soorollidel, soostereotüüpidel ja lääne kultuuriruumile omasel sooideoloogial püsivat soosüsteemi. Soolise eraldatusega kaasneb sageli naistega seonduvate rollide alahindamine ning sooline kihistumine – naiste halvem juurdepääs ühiskonnas kõrgelt hinnatud, kuid ebapiisavatele ressurssidele, milleks on võim, prestiiž ja muud ressursid. […]

Sooline võrdsus kui ideoloogia tunnistab ebaõigluse ja diskrimineerimise esinemist ühiskonnas mõlema soo suhtes ja seab eesmärgiks naistele ja meestele võrdsete õiguste saavutamise: tunnistatakse küll ebaõigluse ja diskrimineerimise esinemist naiste suhtes, kuid erinevalt feminismist, ei väideta , et mehed on selle põhjuseks; tunnistatakse ka mehe suhtes esinevat ebaõiglust ja diskrimineerimist; seatakse eesmärgiks nii naistele kui ka […]

Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) – sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist , ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad  kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise sotsiaalse hierarhia ja kihistumise. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. Sotsiaalne […]

Soolõime (e. soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise) strateegia tähendab naiste ja meeste staatuse, prioriteetide ning vajadustega arvestamise süstemaatilist integreerimist kõigi valdkondade poliitikatesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil. Soolõime strateegia rakendamine eeldab, et kõigi tasandite poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, järelvalve ja hindamise etappidel arvestatakse nende mõjuga naiste ja meeste  sotsiaalsele staatusele, vajadustele, osalusmääradele ning ressurssidele ligipääsule. Soolõime […]

Feministlik pedagoogika on õpetamis- ja õppimisprotsessi kirjeldav teooria ja praktika, mille sisu ja õppemeetodid lähtuvad feministlikest teooriatest ja põhimõtetest ning mis püüdleb õpiprotsessi kaudu soolise võrdõiguslikkuse ning sotsiaalse õigluse saavutamisele. Feministlik õppe- ja õppimisprotsess lähtub  põhimõtetest, et on vaja vaidlustada õpilase/õpetaja hierarhia, ühendada õppeprotsessi väljaspool klassiruumi olev maailm, teadmiste omandamisel toetuda kollektiivsetele diskussioonidele ja soolise võrdsuse […]

Feminismi mõiste, mis  võeti kasutusele 19. sajandil tähistamaks poliitilisi liikumisi naiste õiguste eest (naiste vabastusliikumine) tähistab  alates  20.sajandi teisest poolest erinevaid ideoloogilisi,  poliitilisi ja akadeemilisi mõttesuundi, mis keskenduvad küsimustele sugude rollist ja staatusest,  sotsiaalsetest erinevustest-sarnasustest, võrdsusest ja ebavõrdsusest, soolisest identiteedist, võimu ja  soosuhete ning sooideoloogiate olemusest, põhjustest ja tagajärgedest. Vt. edasi:  Põldsaar, R., Kivimaa, K. […]

Mille alusel sooideoloogiaid võrrelda ja kuidas muuta? Sooideoloogias kehtivaid ideid võib eristada nende traditsioonilisuse ja konservatiivsuse ning egalitaarsuse ja liberaalsuse alusel. Konservatiivsed ja traditsioonilised sooideoloogiad on uskumuste süsteemid, mis seletavad, miks ja kuidas naised ja mehed üksteisest erinevad; määravad nende erinevuste alusel naiste ja meeste erinevad (ja tingimata ebavõrdsed) õigused, vastutuse, piirangud ja tasud; õigustavad […]

Stereotüüp ei ole ainult isiklik eelarvamus – see on kultuuri osa, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele kui vahendit, mille abil alal hoida olemasolevaid võimusuhteid. Seega on stereotüübid ideoloogilised – ideede võim kaitseb sotsiaalseid huve. Soostereotüübid mitte ainult ei määratle, millised tüdrukud ja poisid, naised ja mehed on, vaid kirjutavad ka ette, millised nad peavad […]