Enamiku ühiskondade soosüsteem on hierarhiline – meeste ja mehelikkusega seotut väärtustatakse kõrgemalt kui naiste ja naiselikkusega seotut. Selline erinev väärtustamine ilmneb ühiskonna struktuuris ja peegeldub keeles ning mõttemallides. Soosüsteemi taastoodetakse eelkõige soorollide, soostereotüüpide ning sooideoloogia abil.

Soosüsteem (sugudevaheliste suhete korraldus e. sooline kord)  on sotsiaalne süsteem, mis püsib ainult tänu sellele, et on ühiskonnas heaks kiidetud ja sellele vastavalt ka käitutakse.

Soosüsteem avaldub

• võimusuhete tasandil selles, kuidas võim, valitsemine, kontroll, organisatsioonides ilmnev hierarhia, seadusandlik võim ja kollektiivne või individuaalne vägivald eristub sugude vahel;
• tootmisega seotud tasandil selles, kuidas on sugude vahel jagatud tasustatud ja tasustamata töö, ametid ja elukutsed tööturul;
• emotsioonide ja inimsuhete tasandil selles, kuidas sooliselt eristatakse inimeste ja gruppide vahelist kokkukuuluvust ja vastandamist, solidaarsust, eelarvamusi, poolehoidu ja põlgamist, seksuaalset atraktiivsust ja eemaletõukamist;
• Sookultuuri ja sümbolilisel tasandil selles, kuidas soolised identiteedid on määratletud kultuuris, kuidas soolisi erinevusi esitatakse kõnes, keeles, tekstides, märgilistes tähendustes ning millised on valdavad uskumused ja hoiakud sugude suhtes.

Soosüsteemi taastootmine on tihedalt seotud inimeste mentaliteedi, mõttemallide ja keele kui ühe mõtlemisvahendiga.

Soosüsteemi toodetakse ja taastoodetakse inimeste poolt normide kordamise ja edasiandmisega üha uutes ja uutes situatsioonides.  Normide omandamine ja edasiandmine uutes situatsioonides on  elukestev tegevus, seega ka pidevalt varieeruv ja sõltuv igast ühiskonnaliikmest. Seda soosüsteemi saavad mõjutada inimesed ise,  kui nad seda teadvustavad, selle toimimise seaduspärasusi tunnevad, seda kahtluse alla seavad ja selle üle arutavad.