Selleks, et analüüsida õpilaste ja õpetaja liikumist klassiruumis , on soovitav teha märkmed eelnevalt joonistatud klassiruumi  plaanile.

Märkida ära, uks(ed), aknad, tahvel, toolid/lauad, õpetaja laud. Märkida, kus istuvad tüdrukud (nt. +), kus poisid (nt. O), kus õpetaja (X).

Kas istumiskohad on sooliselt jagunenud?

Keda istub õpetajale lähemal, poisse või tüdrukuid?

Selline skemaatiline plaan võimaldab vaatluse käigus ära märkida, kelle juurde ja mis järjekorras liigub õpetaja ning hiljem võrrelda, kellega kui palju suheldi.

Plaani alusel saab jälgida ja üles märkida, kuidas õpetaja liigub klassis, kas ta läheneb ja peatub rääkimiseks võrdselt tüdrukute ja poistega.

Plaanile tuleb joonistada õpetaja liikumised ja märkida üles iga kord, kui ta mõne õpilase juures peatub ja temaga räägib (näiteks punkti või noolega plaanile joonistatud laua juurde). Hiljem loendada, kui mitu korda õpetaja rääkis poisiga, mitu korda tüdrukuga.

Vaatlusmärkmete kogumiseks varem koostatud  tabelitesse võib vaatluse käigus märkida:

• õpetaja poolt algatatud tüdrukute ja poistega suhtlemise ajaline pikkus ja/või teema (suhtlemise eesmärk) ,
• õpilaste (poiste ja tüdrukute) poolt algatatud õpetajaga suhtlemise ajaline pikkus ja/või teema (suhtlemise eesmärk) ,

aeg, mida kasutasid tüdrukud ja aeg, mida kasutasid poisid ise rääkimiseks, esinemiseks, vastamiseks.

Kellele kulub klassis rohkem aega?

Tegevus	Aeg minutites
	Tüdrukud	Poisid
Vaikimine
Rääkimine klassis (vastamine, küsimine jms.)
Käetõstmine
Õpetajaga suhtlemine
.. . . . . . . . . . . . . . .

 

Mis juhtub klassiruumis?

Tegevus	Tüdrukud		Poisid
Käitumisviis	Juhtumite arv	Kirjeldus	Juhtumite arv	Kirjeldus
Sekkumine
Käetõstmine
………..

 

Tundi läbiviinud õpetajaga vestlemisel võib välja selgitada,

• kas vaadeldud tund oli tavapärane või mitte,
• kas õpilaste käitumises esines mingeid muutusi jms.,
• kas õpetaja ise arvas, et ta kohtles kõiki õpilasi võrdselt või tundis, et pidi oma tähelepanu pöörama mingile grupile rohkem jms.

Samalaadseid küsimusi võiks esitada mõnedele õpilastele.

Kogutud andmete põhjal saab kokku lugeda  kvantitatiivsed andmed  ja võrrelda neid sugude lõikes absoluutarvude või osakaaludena.

Nii selgub

kes domineerivad tunni ajal,

kelle peale õpetaja aeg rohkem kulub,

kas see aeg on õiglaselt jaotunud.

Kogutud andmete põhjal saab otsustada, kelle tegevus on häälekam ja nähtavam, kes on aktiivsed, kes kõrvaltvaatajad, kellele millised kõnelemise ja rääkimise normid kehtivad.

Vaatlusega saab välja selgitada, mis soost õpilasi rohkem esile tõstetakse  negatiivsete  või positiivsete sanktsioonidega, keda tahvli juurde kutsutakse, keda küsitakse ja milliseid küsimusi esitatakse.

Näiteks võib võrrelda, mis soost õpilased on rohkem valmis vastama teadmisi nõudvatele küsimustele, teadmiste-oskuste rakendamist nõudvatele või analüüsioskust vajavatele küsimustele.

Milliseid neist õpetaja esitab ja kellele.

Kuidas reageerib õpetaja abistamispalvetele  – keda suunatakse iseseisvale mõtlemisele, kellele öeldakse vastuseid ette jms.

Vaatlusega saab fikseerida ka seda, mis jäetakse nt. õpetaja poolt tähelepanuta.