Nais- ja meestöötajate võrdne kohtlemine

Selleks, et kindlaks teha, kas nais- ja meessoost õpetajaid ja koolitöötajaid koheldakse võrdselt värbamisel, palgaarvestuses, koormuste määramisel,  edutamisel ning töö- ja pereelu ühitamisel, tuleb koguda vastavaid andmeid.

Seejärel tuleb naiste ja meeste kohta kogutud andmeid võrrelda, et välja selgitada, kas  on mingeid erinevusi ja milles need väljenduvad.

Võrdlusandmed võimaldavad  analüüsida, miks olukord on selliseks kujunenud , nt. kas on seotud oletustega erinevate võimete ja oskuste kohta, on see lihtsalt harjumuseks kujunenud või kehtivadki naistele ja meestele erinevad normid. Analüüsida tuleb ka olukorda, mille kohta näiteks töötajad väidavad, et see on nende isiklik soov ( nt. ületundide eest tasustamist võivad naised ja mehed erineval moel soovida vms.).

Enne tegutsema asumist tuleb tutvustada analüüsi tulemusi kooli õpetajaskonnale ja töötajaskonnale selleks, et püstitada ühised eesmärgid.

Personalikoosseisu analüüs ning mõlema sugupoolegrupi protsentuaalne esindatus organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides annab ülevaate koolis valitsevast olukorrast ning potentsiaalsete kandidaatide reservist, sugude esindatusest erinevates ülesannetes ja töödel, naiste ja meeste osakaalust erinevatel hierarhiatasanditel.

Nais- ja meesõpetajate ja teiste töötajate karjääri võrdlemine võimaldab leida igal koolijuhil vastuseid küsimustele, kas naistel ja meestel on  tema koolis võrdsed arenguvõimalused, kas esineb naiste ja meeste vahel erinevusi oskuste tõstmiseks eraldatava aja  ning raha osas jne. Selline lähenemine toetab ühtlasi sihipärasemat personalipoliitikat, inimressursside otstarbekamat kasutamist.

Nais- ja meestöötajate  tööaja ja puhkusepäevade arvu võrdlemine puhkuse liikide lõikes võimaldab koolis  pöörata suuremat tähelepanu töö- ja pereelu ühitamise võimaldamisele nii meestele kui naistele ning hinnata vastavate meetmete efektiivsust. Traditsiooniliselt peetakse laste ja pereliikmete eest hoolitsemist naiste töödeks, mis omakorda võib olla stressi põhjuseks naisõpetajatel.

Tööaja korralduses võib võrrelda ka seda, kas ja millised on nais- ja meesõpetajate  nn. sundpausid, tunniplaanist tulenev tööajakorraldus jms.

Läbi tuleks mõelda:

  • kas pikka aega töölt eemalviibinute (rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse, ajateenistuse vms. tõttu) jaoks on tehtud selliseid ettevalmistusi, mis neil lihtsustab kooli tagasipöördumist, nt. on hoitud sidet, kutsutud üritustele ja koolitustele jms.;
  • kas töötajatel on võimalik oma lapsi kooli kaasa võtta, kas seda rakendatakse ja selleks on loodud ka vastavad võimalused (nt. lastetuba või vastav ruum koos ajutise hoidjaga) ja kas õpetajad/töötajad vajaksid sellist võimalust;
  • millised on transpordivõimalused tööle tulemiseks ja sealt lahkumiseks.

Töö tasustamises soolise diskrimineerimise tuvastamise võimaldamiseks on oluline omada teavet põhipalga, lisatasude, juurdemaksete, preemiate ning erisoodustuste kohta. Võrdlusandmed on esimeseks sammuks nais- ja meestöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamisel.

Norm lähtub põhimõttest, et tasu määrad ja liigid peaksid põhinema tehtud töö objektiivsel hindamisel.  Normi järgimiseks on oluline koguda soo lõikes võrreldavaid andmeid ja analüüsida ametikirjeldusi, tööalase hindamise süsteeme, palgamäärade klassifikatsiooni aluseid, kollektiivlepingu palgasätteid, tööde hindamise juhendeid, lisatasude saamise õigusi, tulemustasude juhiseid, premeerimissüsteeme, tüki- või lepingulise töö tasustamise süsteeme, sh. nii väljakujunenud tavasid kui ametlikult kehtestatud palgasüsteeme ja palga maksmise korda.

Eestis levinud individuaalsed palgaläbirääkimised tingivad  sageli selle, et madalamat palka küsinule, kes enamasti on naine, makstaksegi sama töö eest madalamat palka.

Sama või võrdväärse töö eest nais- ja meesõpetajatele ja/või nais- ja meestöötajatele võrdse  palga maksmise norm  kehtib  ühe tööandja alluvuses oleva personali suhtes, puudutades kõiki palga osiseid ja muid hüvitisi.

Olukorra analüüsimiseks tuleb soo lõikes võrrelda lisaks põhipalgale ka tulemuspalka, individuaalseid boonuseid ja lisatasusid, hüvitisi, töötajate eest makstud koolitustasusid, soodustusi, erisoodustusi vms.