Soolise vägivalla teema õpetajahariduses

Naistevastast vägivalda vaadeldakse ja analüüsitakse sugudevaheliste suhete ajaloolises, poliitilises ja sotsiaalses kontekstis.

Soospetsiifiline sotsialiseerimine, kultuuriliselt määratletud soorollid ja neile vastav käitumine paarisuhetes, usk meeste domineerimise normaalsusesse, traditsioonilised pereväärtused, mis tunnistavad mehe ülemvõimu, pere pidamine erasfääriks, kuhu teised ei tohiks sekkuda, vägivalla kui konfliktilahendusviisi aktsepteerimine jms. on ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteemi ja sooideoloogia alahoidjateks.

Naiste majandusliku sõltumatuse puudumine ja madalam staatus tööturul, naistevastase vägivalla erinevate vormide defineerimatus ja sõnaselgete keeldude puudumine kriminaal- ja muudes seadustes, vähene usk politsei ja õigussüsteemi , aga ka poliitilise tahte puudumine naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ning naiste vähene esindatus otsustustasandil jms on samuti teguriteks, mis vägivalda soodustavad.

Sotsiaalministeeriumi väljaandes “Võimalused perevägivalla teema integreerimiseks kõrgkoolide asjakohaste kutse- ja erialade õppekavadesse Analüüs ja ettepanekud”, Tallinn 2014 on kirjeldatud naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga seotud teemade käsitlemise võimalusi  muuhulgas õpetajate põhiväljaõppes Eestis kutse- ja erialase õppe valdkondade ja õppeasutuste kaupa.

Naistevastase perevägivalla teema käsitlemine  õpetajahariduse põhiväljaõppes ja täiendkoolitustes on vajalik seoses

  • Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ellurakendamisega, mis vajab mitmete suhteliselt uute mõistete sisustamist ( nt. perevägivalla sooline aspekt, naisohvrite õigused, sooline vägivald, sugupoolte aspekti arvestamine, naistevastane sooline vägivald, soolistatud nähtus jms) avalikke teenuseid pakkuvate spetsialistide põhiväljaõppe jooksul;
  • soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud kohustuste täitmisega soolise ebavõrdsuse vähendamiseks;
  • teenuste ja tööjõu ( sh. (meedikud, psühholoogid, arstid, politsei jne) vaba liikumisega ning vägivallaohvritele ja vägivallatsejatele pakutavate teenuste ja abi standardite ja kvaliteedinõuete teadmise, tundmise ja täitmisega kõigis liikmesriikides;
  • võimalikult tervikliku ning mitmekülgse ja –tasemelise lähenemisega naistevastase soolise vägivalla ja perevägivalla ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks;
  • rahvusvahelise koostööga naistevastase vägivallaga võitlemisel.

Lisaks loovuse, andekuse ja kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisele omandatakse haridusasutustes sotsiaalse suhtlemise oskused, arusaamad eneseväärikusest, enesehinnang. Lasteaedadel ja koolidel on unikaalne võimalus kujundada selline keskkond, mis võimaldab muuta vägivalda põhjustavaid hoiakuid ja õppida lahendama konfliktsituatsioone rahumeelse suhtlemise abil.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimuse käsitlemine ette nähtud minimaalses mahus, mittestereotüüpsetest soorollidest räägitakse ainult seoses seksuaalkasvatusega, aga naistevastase vägivalla ning inimeste põhiõiguste küsimuste käsitlemine sõltub õpetajatest. Koolivägivalla küsimusi on seni käsitletud õpilaste soolisust ja kehtivaid soonorme eiravalt.

Õpetajatele on oluline osata vägivallavabade suhete teemat käsitleda põhiliste inimõigustena, muuta koolikultuuri, märgata variõppekavas kiusamist, vägivallariske ja teadma, kuidas sekkuda.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma arvamuses (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Naistevastase koduvägivalla kaotamine” (SOC/465, Brüssel, 18.september 2012)  rõhutanud õpetajate alg- ja jätkukoolitamist soolise vägivalla, eelkõige koduvägivalla teemal.

Viimaste aastate jooksul on Euroopas kõige kiiremini kasvanud õpetajate koolitamine soopõhisest vägivallast. (Protecting women against violence. Analytical study of the results of the Fourth Round of Monitoring the Implementation of Recommendation Rec (2002) 5 on the Protection of Women against Violence in Council of Europe member states, 2013).

Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) peab omalt poolt samuti oluliseks õpetajate alushariduses koolivägivalla ja –kiusamise käsitlemist.