Õpilased oskavad näha sarnasusi tüdrukute ja poiste vahel, näha, kuidas välismaailm rõhutab erinevusi ja traditsioonilisi soorolliootusi nt välireklaamis, telereklaamis jne. Õpilased mõistavad, et inimlikud omadused on olulisemad kui sugu. Teemad: Perekohustused ja soolised stereotüübid, soorollide stereotüüpsus (mina ja teised, mina ja minu pere); Inimlikud omadused, nagu ausus ja austus teiste vastu, abivalmidus, töökus, sihikindlus, koostöövõime, […]
Soolise võrdoiguslikkuse teemad ühiskonnaopetuses (PDF) Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 peavad haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Eesti põhikooli riiklik õppekava […]
Parimaid praktikaid sooteadlikust kasvatusest lasteaias Paljudes Euroopa riikides püüeldakse sotsiaalsema, kaasavama, rohkem loovust ja innovatsiooni ergutava hariduse poole. Põhisuund sai alguse 1980. aastatel, kui teaduslikult kummutati senikehtinud arusaamad sooliste käitumiserinevuste ja traditsiooniliste soorollide bioloogilisest ettemääratusest. Mõisteti, et bioloogilisest soost lähtuv erinev suunamine, kasvatus ja ootused piiravad laste isiksuslikku arengut ning edaspidiseid valikuid mõlema soo puhul. […]
Raamatud ja kogumikud Eagly, A.H., Beall, A.E., Strnberg, R.J.(Toim.) Soopsühholoogia. Sugupoolte psühholoogia. Külim, 2008 Artiklikogumik soopsühholoogiast , mis annab ülevaate erinevates psühholoogiavaldkondades kasutusel olnud ja olevatest sooteooriatest alates hormoonidest ja evolutsioonist kuni sotsialiseerimise, sotsiaalsete rollide, identiteedi ja kultuurini. Kogumiku artiklid aitavad kummutada seni kehtinud eelarvamusi ja näitavad viise ja mehhanisme, kuidas sotsiaalselt konstrueeritav sugu ja soolisus struktureerib kogu sotsiaalset maailma. Sissejuhatus […]
Mõiste tähistab interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda ja teadusdistsipliini, mille teadmusloome analüüsib ja seletab, kuidas sugu kui sotsiaalne kategooria ja/või institutsioon ja soolisus ning sugudevahelised suhted mõjutavad haridussfääri eri valdkondi ning indiviidide elu kõigil haridusastmetel. Soouuringud käsitlevad sotsialiseerimise, eneseidentifitseerimise ja indiviidide arengu probleeme, sotsiaalse stratifikatsiooni ja subordineerituse kujunemist haridusinstitutsioonide, sotsiaalse kultuurikeskkonna ja subjektide sooloome koosmõjul. Uuritakse, kuidas hariduse […]
Õpetajad valdavad ja saavad oma õpilastele vahendada peamiselt seda, mida neile on õpetatud. Avatud maailmas toimub aga intensiivne uue teadmise loomine nii laste arengut mõjutavatest teguritest kui lasteaia ja kooli rollist soolisel sotsialiseerimisel, identiteediloomes ja käitumismustrite kujunemisel. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest ja inimõiguste järgimist. Kutsestandardites on rõhutatud ka üldinimlike […]
Sooline segregatsioon hariduses on tingitud poiste ja tüdrukute erinevast sotsialiseerimisest, mis piirab naiste ja meeste valikuid tulenevalt sellest, mida nähakse selles kultuuris eri sugudele sotsiaalselt aktsepteeritavana. Nii soospetsiifilised rollimudelid kui ka ettekujutused soorollidest mõjutavad haridussüsteemis tehtavaid otsuseid. Mida tugevamalt on soorollid ühiskonnas määratletud, seda rohkem indiviide kalduvad valima sooliselt tüüpilise ametiala.[1] Poisid ja tüdrukud, tütarlapsed […]
