Nüüdisaegses ühiskonnas on tööturul toimuvad muutused, eriti töö sisus niivõrd kiired, et neid on keeruline seostada mingite soo alusel omistatavate isiksuseomadustega. Pealegi tuleb põhikoolis suunata inimesi eelkõige edasiõppimisevõimalusi valima. Õppimisvõimalused peavad olema avatud kõigile, olenemata sellest, millised isiksuseomadused või erivajadused neil on. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja soolise ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb kutsenõustamisel õppida vaidlustama soostereotüüpidel põhinevaid […]
Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale Võrdsus on ühiskonna arengu eeldus ja eesmärk Euroopa viis põhiväärtust on sõnastatud EL asutamislepingus. Need on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Samas on kinnitatud ühine nägemus ühiskonnast, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Selleni […]
Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale Tavaliselt on seaduste kohaselt meeste ja naiste õigused ja kohustused ühesugused, samad. Tegelik elu aga näitab, et naised ja mehed ei ole kõigis eluvaldkondades samas olukorras. Naised saavad jätkuvalt võrreldes meestöötajatega väiksemat palka ning on harvemini kõrgetel ametikohtadel. Meestel on traditsiooniliste soorollide kohaselt raske keelduda ületunnitööst või jääda väikelastega koju, sest […]
Sotsiaalteadusliku seisukoha järgi kujuneb naiselikkus ja mehelikkus inimese elu jooksul ning seda määravad ühiskond, majandus ja kultuur. Kuna Eesti avalikus arvamuses domineerib sageli loodusteaduslik arusaam, et kõik erinevused naissoost ja meessoost isikute vahel ning nende käitumises on looduse poolt paika pandud, tuleb arutelude käivitamiseks ja dialoogi tekkimiseks teada ja tunda ka nüüdisaegseid teooriaid ja käsitlusi. […]
Soolisi stereotüüpe nii naiselikkuse ja mehelikkuse kui soorollide kohta peetakse ühiskonna tasemel soolise ebavõrdsuse säilimise kesksemaks probleemiks. Nende märkamise ja analüüsimise oskused on olulisemad kõigi soolise võrdõiguslikkusega seotud teemade puhul. Õpieesmärgid: Õpilased oskavad kasutada mõistet sooroll ja mõistavad selle mitmetähenduslikkust ning kontekstitundlikkust, muutumist ajaloos Õpilased teavad, mida soolised stereotüübid tähendavad, mille alusel neid võib rühmitada […]
Võrdsuse vastandmõiste on ebavõrdsus. Igas ühiskonnas tekitavad sellised inimeste omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, hinnangute andmist nende inimeste sotsiaalse väärtuse kohta. Nn omandatud staatus põhineb indiviidi isiksusest tulenevatel saavutustel ning see pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt […]
Naiste ja meeste võrdsus on üks viiest põhiväärtusest, millel Euroopa Liit rajaneb. Juba 1957. aastal kirjutati esimesse aluslepingusse, Rooma lepingusse sisse kohustus, et riigid kohustuvad järgima normi, mille kohaselt naistele ja meestele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu. Nüüdseks on kõik liikmesriigid kohustatud püüdlema naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse poole kõigis oma tegevustes. Sooline […]
Sugu on üheks ühiskonna kirjeldamise põhikategooriaks, nagu seda on klass, rahvus, vanus jms. Sugu on igas ühiskonnas nii oluline põhikategooria, et see omistatakse sünniga igale inimesele vastavalt tema bioloogilistele sootunnustele. Kõige levinumas tähenduses ongi sugu üheks inimese sotsiaal-demograafiliseks tunnuseks, kategooriaks, mille alusel saab võrrelda statistilisi andmeid, aga mitte ainult. Kuigi bioloogiliste tunnuste alusel saab tavaliselt […]
Riiklikus õppekavas on ette nähtud, et teises kooliastmes tutvub õpilane oma lähiümbruse sotsiaalsete suhete , st. staatuste ja rollide süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt e. staatuseliselt ja rolliliselt erinevate rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes peaks olema lähiümbruse inimesed, kool ning õpilase kodukohas toimuvad sotsiaalsed protsessid. Seega vajavad käsitlemist soosuhted, tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste erinevad osalusmäärad ühes […]
Esimeses kooliastmes tuleks inimeseõpetuse õppekava põhiteemade puhul käsitleda soolisi aspekte: Soosuhete teemavaldkonnad Küsimused, mida võiks arutada Mina ja teised Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed oma väärikuselt ja inimeseksolemise poolest. Oskab näha sarnasusi tüdrukute ja poiste vahel, näha, kuidas välismaailm rõhutab erinevusi ja traditsioonilisi soorolliootusi nt välireklaamis, telereklaamis jne Mina ja minu pere Perekohustused ja […]
