Meediakasvatus

Massimeedial on tähtis roll sotsialiseerimisprotsessis ning sooliste identiteetide kujunemisel. Meedia sõnumid mõjutavad ka ühiskonna soosüsteemi taastootmist ja/või muutmist, sest meedia püüab luua pilti sellest, milline peaks olema „tõeline mees” ja „tõeline naine”. On oluline, et õpilased oskaksid selliseid sõnumeid kriitiliselt analüüsida.

Eestis läbiviidud uuringutest on selgunud, et naiste kujutamisel lähtutakse enamasti järgmistest kategooriatest: keha, riietus, eraelu, ekstsentrilisus ja stereotüüpsus. Naisi kirjeldades pööratakse suuremat tähelepanu nende isiklikule elule (74%-l juhtudest) ja välistele omadustele: keha (57%), riietus (41%) ja vanus (67%). Meeste puhul tuuakse välja eeskätt agentsust (77%), edu (67%) ja ebaedu (30%).

 

Kirjandust õpetajale

Põldsaar, Raili 2001. Kriitiline diskursuseanalüüs ja naisekäsitlus eesti meedias. Adriane Lõng 1/2, 99–106.

Sugu telepildis. Screening Gender. Õppevahend. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Tartu, 2004.

Pilvre, B. Meediamaastik, sugu ja sooline võrdõiguslikkus. Teel Tasakaalustatud ühiskonda II.

Merike Kaunissaare. Pilt kui ühiskonna kehakeel. Mida näitavad PISA testi kommunikatsioon ja haridusteemad Eesti meediapildis.

Mida näitavad PISA testi kommunikatsioon ja haridusteemad Eesti meediapildis. Sirp, 23.10.2015.

Council of Europe, A handbook to Combat Gender Stereotypes in the Media. Women and Journalists First. A challenge to media professionals to realise democracy in practice, quality in journalism and an end to gender stereotyping. Gender Equality and Human Dignity Department, Justice and Human Dignity Directorate, DGI – Human Rights and Rule of Law, 2013.

Lapeyronne,  L., Blion, R. Gender Issues. Equality in the Media. Guide for Journalists. Council of Europe, 2012

Gender Equality Lessons for Schools

ENUT. Soolised stereotüübid meedias. Koolitusmaterjal. Tallinn, 2012.