Rahvusvahelised indikaatorid

Ülemaailmselt peetakse soolise võrdõiguslikkuse indikaatoriks haridussektoris poiste ja tüdrukute suhtarvu hariduses osalejate ja koolilõpetajate hulgas kõikidel haridustasanditel. Paljudes Euroopa riikides jääb gümnaasiumis ja kõrgkoolis käivate poiste arv tüdrukute omale alla ja seega on peamiseks eesmärgiks poiste ja tüdrukute võrdse osaluse ja hariduse omandamise saavutamine.

Samal ajal varjavad üldised võrdsed osalusmäärad siiski kehtivaid ebavõrdsusi konkreetsetes valdkondades: isegi kui tasakaal on saavutatud kvantitatiivselt, esineb jätkuvalt kvalitatiivne ebavõrdsus kõrgematel haridustasemetel, kuna tüdrukuid ja poisse “suunatakse” erinevatele erialadele. Näiteks on tüdrukute osalus tüüpiliselt madalam infotehnoloogia erialadel ja poisse on vähem humanitaar-, haridus- ja kultuurierialadel, paljudes riikides ka meditsiinis ja sotsiaaltöö erialal.

Rahvusvaheliselt on kaks indikaatorit pühendatud soolise ebavõrdsuse vähenemise mõõtmisele:

  • teise taseme kutsehariduse õpilased soo järgi ja
  • naiste osatähtsus kolmanda taseme hariduses: loodus- ja täppisteadustes ning tehnikas, tootmises ja ehituses  ( Indikaator mõõdab soolist disproportsiooni, naiste õppimist traditsiooniliselt meeste õppevaldkondades, nagu loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmine ja ehitus.)

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldab igal aastal haridusindikaatorite ülevaate „Haridus lähivaates: OECD indikaatorid” (“Education at a Glance”)

2011: OECD.Education at Glance. OECD indicators
2012: Education at a Glance 2012
2015: Education at a Glance 2015

 

OECD võrdleb soolisi erinevusi näitajate puhul, mis puudutavad

  • keskhariduses osalemist ja selle omandamist;
  • kutseorientatsiooni ( edasiõppimise valdkondi);
  • kolmanda taseme hariduse omandamist;
  • omandatud hariduse seost tööturul osalemisega;
  • sissetulekuid;
  • haridustaseme  seost tervisega (oodatava elueaga);
  • õpetajate koosseisu.