Õiguslikud alused

Õigus haridusele on põhiõigus, mis on sätestatud  arvukates rahvusvahelistes inimõiguste-alastes lepingutes ja ÜRO Lapse õiguste konventsioonis. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §37 sätestab õiguse haridusele igaüheõigusena.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklite 28 ja 29 kohaselt tuleb

  • vähendada koolist väljalangevust,
  • kaitsta lapse inimväärikust ja
  • võimaldada haridust, mis on suunatud lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele ning ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas muuhulgas

sugude vahelise võrdsuse ja erinevate rühmituste vahelise sõpruse vaimus“.

ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklites 5 ja 10 on sõnastatud kohustus ja eesmärk:

  • muuta meeste ja naiste käitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid, stereotüüpseid ettekujutusi meeste ja naiste rollijaotusest ning
  • saavutada naiste ja meeste võrdsus nii kõigis õppeasutustes kui ka igat liiki kutseettevalmistuses.

Konventsioon näeb ette eesmärgi saavutamiseks vajalike paranduste tegemist õppevahenditesse ja kooliprogrammidesse, samuti eesmärgile vastavate õpetamismeetodite kohaldamist.

2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab haridusasutustele normid:

  • järgida naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet (töölevõtmisel, töötasude määramisel jms), et mitte rikkuda otsese ja kaudse soolise diskrimineerimisekeeldu, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades;
  • edendada soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult;
  • muuta vajaduse korral tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist;
  • tagada, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja tehtavad uuringud aitaksid kaasa naiste ja meeste (poiste ja tüdrukute) ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse (naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste võrdsuse) edendamisele;
  • tagada, et nimetatavates otsustuskogudes oleksid esindatud mõlemad sood.

LOE EDASI:

Haridus- ja teadusministri määruses   „Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti“  on  muuhulgas nimetatud, et õppekirjanduse loomisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 3 ja riiklike õppekavade üldosas nimetatud hariduse alusväärtustest
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032016001