Silt: Sooaspekt

Teemad sooaspekti lõimimiseks

Riiklikus õppekavas on ette nähtud, et teises kooliastmes tutvub õpilane oma lähiümbruse sotsiaalsete suhete , st. staatuste ja rollide süsteemiga, keskendudes sotsiaalselt e. staatuseliselt ja rolliliselt erinevate  rühmade kooseksisteerimisele. Käsitelu keskmes peaks olema lähiümbruse inimesed, kool ning õpilase kodukohas toimuvad sotsiaalsed protsessid. Seega vajavad käsitlemist soosuhted, tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste erinevad osalusmäärad ühes […]

Talvekool

22.-23. jaanuaril toimub Viimsis Norra toetusprogrammi projekti “SIHT- Sooaspekti Integreerimine ÕpetajaHaritusse ja Täiendkoolitusse” raames talvekool, kus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõud, aga ka teiste projektipartnerite esindajad tutvuvad Soome, Norra ja Rootsi kogemustega sooaspekti integreerimisel õpetajaharidusse. Välislektoriteks on Helsingi Ülikooli professor Elina Lahelma, Ostfoldi Ülikooli emeriitprofessorAnne-Lise Arnesen ja Linkõpingi Ülikooli vanemlektor Susanne Kreitz-Sandberg. Koolituse päevakavaga saab tutvuda […]

Haridustöötajate koolitused

ENÜ Sihtasutus korraldab Norra toetusprogrammi projekti “SIHT- Sooaspekti Integreerimine ÕpejajaHaridusse ja Täiendkoolitusse” raames 10 koolitust haridustöötajatele. 2014. aasta 10. detsembril toimub koolitus Hiiu maavalitsuses (Leigeri väljak 5, Kärdla). 2015. aasta jaanuarikuus toimuvad koolitused 15. jaanuaril Lääne maavalitsuses (Lahe 8, Haapsalu), 21. jaanuaril Järvamaa Kutsehariduskeskuses (Tallinna 46, Paide), 28. jaanuaril Võru maavalitsuses (Jüri 12, Võru) ja 29. jaanuaril Põlva […]

Pressiteated

Pressiteade 21.01.2015 Norra, Rootsi ja Soome õppejõud räägivad, kuidas tuua sooaspekt õpetajaharidusse ja 23. jaanuaril toimub Viimsis talvekool, kus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõud ja teised huvilised tutvuvad Soome, Norra ja Rootsi ülikoolide kogemustega sooaspekti toomisel õpetajaharidusse. Välislektoriteks on Helsingi Ülikooli professor Elina Lahelma, Ostfoldi Ülikooli emeriitprofessor Anne-Lise Arnesen ja Linköpingi Ülikooli vanemlektor Susanne […]

SIHT

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud viib aastatel 2014-2015 ellu projekti SIHT- Sooaspekti Integreerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismi 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö-ja pereelu tasakaalu programmist Projekti eesmärgid: Projekti üldeesmärgiks on soolise võrdõiguslikkuse edendamine sooaspekti õpetajaharidusse ja täiendkoolitusse integreerimise, haridustöötajate sooteadlikkuse tõstmise ning seda toetava jätkusuutliku tugisüsteemi loomise kaudu. Oodatavad tulemused: 1. Projekti raames õpetajahariduse […]

Soouuringud hariduses

Mõiste tähistab interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda ja teadusdistsipliini, mille teadmusloome analüüsib ja  seletab, kuidas sugu kui sotsiaalne kategooria ja/või institutsioon ja soolisus ning sugudevahelised suhted mõjutavad haridussfääri eri valdkondi ning indiviidide elu kõigil haridusastmetel. Soouuringud  käsitlevad  sotsialiseerimise, eneseidentifitseerimise ja indiviidide arengu probleeme, sotsiaalse stratifikatsiooni ja subordineerituse kujunemist haridusinstitutsioonide, sotsiaalse kultuurikeskkonna ja subjektide sooloome koosmõjul. Uuritakse, kuidas hariduse […]

Õpetajaharidus ja -koolitus

Õpetajad valdavad ja saavad oma õpilastele vahendada peamiselt seda, mida neile on õpetatud. Avatud maailmas toimub aga intensiivne uue teadmise loomine nii laste arengut mõjutavatest teguritest kui lasteaia ja kooli rollist soolisel sotsialiseerimisel, identiteediloomes ja käitumismustrite kujunemisel. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest ja inimõiguste järgimist. Kutsestandardites on rõhutatud ka üldinimlike […]

Kutseharidus

Sooline segregatsioon hariduses on tingitud poiste ja tüdrukute erinevast sotsialiseerimisest, mis piirab naiste ja meeste valikuid tulenevalt sellest, mida nähakse selles kultuuris eri sugudele sotsiaalselt aktsepteeritavana. Nii soospetsiifilised rollimudelid kui ka ettekujutused soorollidest mõjutavad haridussüsteemis tehtavaid otsuseid. Mida tugevamalt on soorollid ühiskonnas määratletud, seda rohkem indiviide kalduvad valima sooliselt tüüpilise ametiala.[1] Poisid ja tüdrukud, tütarlapsed […]