Rahvusvaheline haridusstatistika

Riiklike hariduspoliitikate kujundamine eeldab rahvusvaheliste haridusnäitajate võrdlemist ja haridusstatistikat, et hinnata , milline hariduskorraldus tagab paremaid tulemusi.

Soo lõikes esitatud statistika tõstab teadlikkust, veenab poliitikuid, edendab ja inspireerib muutusi. Ideaalis aitab see luua aluse sooteadlikuks poliitikaks ja meetmeiks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ning poliitiliste meetmete seireks ja hindamiseks.

Rahvusvahelisteks hariduse võtmeindikaatoriteks on näiteks:

  • haridussüsteemist varakult lahkunud (18-24-aastaste osatähtsus, kes ei õpi tasemehariduses ja ei osale koolitustel ning on põhi- või madalama haridusega);
  • Noorte haridustase (vähemalt keskharidusega 20-24-aastaste osatähtsus);
  • Teaduse ja tehnoloogia valdkonna lõpetanud (kolmanda taseme hariduse lõpetanuid teaduse ja tehnoloogia valdkonnas tuhande 20–29-aastase kohta);
  • alushariduses osalemine vanuse järgi;
  • vähemalt keskharidusega 25-64-aastaste osatähtsus kogu rahvastikus;
  • Madala funktsionaalse lugemisoskusega 15-aastaste õpilaste osatähtsus (PISA skaalal 1 või madalam) jne.

Haridusstatistikas kasutatavate definitsioonide ja rahvusvahelise haridusstatistikaga saab tutvuda Statistikaameti väljaandes:  Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat. 

Statistilistel eesmärkidel kogutakse andmeid eri allikatest – statistilistest vaatlustest või administratiivsetest  andmetest.

Rahvusvahelistes võrdlevates haridusuuringutes, kus  pööratakse  tähelepanu struktuursetele ja institutsionaalsetele aspektidele, on võimalik võrrelda tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste kohta kogutud näitajaid.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) viib regulaarselt läbi rahvusvahelist õpilaste õpitulemuslikkuse hindamist PISA (Program for International Student Assessment).  PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta.

Informatsiooni  õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta kogub Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) uuringuga TALIS(Teaching and Learning International Survey).TALIS’e küsitlustega kogutakse võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. TALIS  pakub õpetajatele ja koolidirektoritele võimaluse anda oma panus hariduse analüüsi ning hariduspoliitika kujundamisse

Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assitsiatsioon (IEA,International Association for the Evaluation of Educational Achievement) viib läbi Rahvusvahelist matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringut TIMSS (International Mathematics and Science Study). Uuringu eesmärk on võrdlevalt välja selgitada õpilaste teadmisi ja oskusi matemaatikas ja loodusainetes.

Euroopa Komisjon ja Eurostat viivad Euroopa Liidu tasemel läbi eriuuringuid hariduse ja koolituse, teaduse või muude valdkondade, nt tööjõu ja elutingimuste kohta ja mis võimaldavad tulemuste võrdlemist sugude lõikes. European Commission. Education and Training Monitor 2013

Euroopa Komisjoni keeleoskusuuring (The European Survey on Language Competences) on esimene keeoskuse uuring, mis viidi läbi 2011.a.  Euroopa Sotsiaalfondi programm “Keeleõppe arendamine 2011-2013. Andmed kogutakse õpilastelt, kes on lõpetamas kohustuslikku haridust. Eestis on uuritavateks keelteks inglise ja saksa keel.

OECD avaldab igal aastal haridusindikaatorite ülevaate „Haridus lähivaates: OECD indikaatorid” (“Education at a Glance”), mis võrdleb soolisi erinevusi näitajate puhul, mis puudutavad

  • keskhariduses osalemist ja selle omandamist;
  • kutseorientatsiooni ( edasiõppimise valdkondi);
  • kolmanda taseme hariduses omandamist;
  • omandatud hariduse seost tööturul osalemisega;
  • sissetulekuid;
  • haridustaseme seost tervisega (oodatava elueaga);
  • õpetajate koosseisu.

Education at a Glance: 2011, 2015