Rahvusvaheline kogemus sooliste aspektidega arvestamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks erinevatel haridustasemetel, õpetajahariduses ja –koolituses

43-s  Euroopa Nõukogu liikmesriigis on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte lõimitud haridusseadustesse, 35-s  liikmesriigis käsitletakse soolist võrdõiguslikkust siseriiklikes õigusaktides

Enamasti on nende riikide seadustes ja muudes hariduspoliitilistes dokumentides sugude võrdsuse põhimõte ja selle saavutamise eesmärk – sooline võrdõiguslikkus ka sõnaselgelt kirjas.

Rakendatakse programme, mis on suunatud sooliste stereotüüpide vähendamisele haridusvalikutes ja õpetajakoolituse täiendamisele,  teemakohaste uuringute läbiviimisele , meedia ja teiste sotsialiseerimisagentide teadlikkuse tõstmisele.

Enamuses EL liikmesriikides on olemas kutse ja/või kõrghariduse soolise võrdõiguslikkuse poliitikad, programmid ja projektid, mis seni on olnud suunatud valdavalt naistele ja eelkõige nende osaluse tõstmisele tehnilistel aladel. Kuna kõrghariduses on täheldatud, et mida kõrgem on akadeemilise karjääri aste, seda väiksem on selles naiste osakaal, on osa riike rakendanud konkreetset poliitikat, et seda vertikaalset segregatsiooni kaotada.

Mõlema probleemi lahendamiseks rakendatakse sihipäraseid poliitikaid näiteks Belgia flaami kogukonnas, Saksamaal, Madalmaades, Austrias, Rootsis, Ühendkuningriikides ja Norras.

Suurbritannias kehtib alates 2007. aastast kõigile avaliku sektori asutustele, sh koolidele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus: elimineerida sooline diskrimineerimine ja ahistamine ning edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust.

Vastavalt 2010. aastal kehtestatud uuele Võrdsuse seadusele (Equality Act)  peavad õppeasutused koostama kolmeaastased plaanid, mis toetuvad olukorra analüüsile ja püstitavad reaalsed ja täidetavad eesmärgid seoses personalipoliitikaga ning õppe- ja kasvatustööga, arvestades lisaks soole ka muid võimalikke diskrimineerimise aluseid (rass, rahvus, puue, vanus, usulised veendumused, seksuaalne orientatsioon, soovahetus, rasedus ja perekonnaseis). (Equality and Human Rights Commission. Public sector equality duty guidance for schools in England)

Norras on näiteks Haridusministeeriumi poolt loodud nn riiklikud matemaatikakeskused, mille ülesanne on toetada matemaatika õppimist lõimituna erinevatesse ainetesse selleks, et suurendada tütarlaste hulgas huvi õppida edasi matemaatikaga seotud erialadel. Teised keskused, mille ülesanne on sidustada töömaailma ja koole, on samuti osa oma tegevustest suunanud loodus- ja täppisteaduste huvi suurendamisele tütarlaste hulgas. (Gender Equality in Comprehensive Education)

Hoiakute ja traditsiooniliste haridus- ja ametivalikute muutmiseks on Norra valitsus sisse seadnud stipendiumi (soolise võrdõiguslikkuse stipendiumid: Likestillningsstipend), mida makstakse teise või kolmanda taseme üliõpilastele, kes valivad sooliselt ebatraditsioonilisi haridusteid valdkonnas, kus ühe soo esindajaid on alla 20 %.

Stipendiumi võib määrata kolmeks aastaks ning see eeldab õpingute lõpetamist ja nende katkestamisel stipendiumi väljamaksmise lõppemist.

(Politikk for likestilling (NOU 2012:15))

Soomes on soolise võrdõiguslikkuse edendamine õppe- ja kasvatusprotsessis olnud õppeasutuste seadusega (Laki naisten ja miesten välisestä tasa-arvosta.) sätestatud kohustuseks alates 1995. aastast.

Alates 2005. aastast on kõigile õppeasutustele tehtud kohustuslikuks vähemalt kord kolme aasta jooksul, soolise ebavõrdsusega seotud kitsaskohtade kaardistamise põhjal koostada õpetajate ja õpilaste ühistöös tegevuskava, mis keskendub võrdse kohtlemise tagamisele personalipoliitikas, õpilaste valikul, õppe- ja kasvatusprotsessis, hindamisel ja ennetaks soolise ja seksuaalse ahistamise juhtumeid.

Opetushallitus (2008). Yhteiseen ymmärrykseen tasa-arvosta. Opas oppilaitoksen tasa-arvosuunnitelman laadintaan.

Markku Juusola. Toim. Yhteiseen ymmärrykseen tasa-arvosta. Opas oppilaitoksen  tasa-arvosuunnitelman laadintaan. Opetushallitus. Vammalan Kirjapaino Oy, Vammala 2008

Mitmed Soome kõrgkoolid olid selliseid tegevuskavu koostanud juba varemgi. Alates 1997. aastast on kõikides Soome valitsuste tegevuskavades rõhutatud nais- ja soouuringute olulisust ja vastava teadmuse levitamist, sh infoteenuste parandamist soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole liikumisel. Valitsused on oluliseks pidanud sooteadlikkuse tõstmist õpetajahariduses, naisteadlaste karjääri toetamist ja muid tegevusi soolise segregatsiooni vähendamiseks.

Brunila, K. Sukupuolten tasa-arvo korkeakoulutuksessa ja tutkimuksessa. Sosiaali- ja terveysministeriön selvityksiä 2009:51)

Soomes viidi perioodil 2005-2008 läbi programm „Sooline võrdsus õpetajahariduses“ (TASUKO). Selle raames selgus vajadus lülitada teadmised soost ja soolisusest, sh. soolise võrdõiguslikkusega seotud teemadest õpetajate täiendkoolitusse ja põhiväljaõppesse nii eraldi ainekursusena kui ka integreerituna muudesse ainekursustesse ja üliõpilaste koolipraktikasse.

Rootsis puudutab soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade väljatöötamise nõue ka koolieelseid lasteasutusi.

Developing a School Curriculum for Gender Equality. Report 2007. Regleringsbrev 2004/ 25:3 ap 6. The Swedish Government Security, respect and responsibility (Gov. bill 2005/06:38)

Kimmel, M. Poisid ja kool: taustadokument ”poistekriisi” kohta. Rootsi valitsuse poolt tellitud analüüs 2010.a.
Loe artiklit: Kimmel, M. Mis poistest saab? Mida käimasolev arutelu koolis käivate poiste kohta ütleb ja mida ei ütle.

Michael Kimmel on New Yorki ülikooli sotsioloogiaprofessor ja õppejõud. Ta on üks maailma juhtivatest teadlastest ja autoritest mehelikkuse konstrueerimise ja mehelikkuse ideoloogia uurimise alal ning andnud sel teemal välja üle 20 raamatu, sh „Poistemaa“, „Olla mees Ameerikas“ ja „Sooliselt kallutatud ühiskond“ (ingl k Guyland, Manhood in America ja The Gendered Society). Selles aruandes arutleb Michael Kimmel, kuidas mõtestada probleemi, et poisid saavad koolis tüdrukutest keskmiselt halvemini hakkama, ning pakub välja lahendusi. Ta toob välja, mis tema meelest on põhiline teema, mis jääb tähelepanuta paljudes haridustaseme ja õpitulemuste soolist lõhet käsitlevates debattides kogu maailmas

Loe lähemalt: http://www.regeringen.se/contentassets/7f7a1db6f42548a095703ec81002e72b/pojkar-och-skolan-ett-bakgrundsdokument-om-pojkkrisen-sou-201053

Loe edasi tõlget: Kimmel, M. Poisid ja kool

Loe artiklit: Kimmel, M. Kas meeste maailmast on saanud naiste oma?