Soouuringud olukorrast loodus- ja tehnikateadustes

Bibliograafiline andmebaas (Gender and Science DataBase Gender and Science DataBase) perioodil 1980-2008 avaldatud teaduse ja soo teemalistest uuringutest sisaldab üle 4,5 tuhande allikaviite, mida tinglikult võib rühmitada järgmiste märksõnade alla:

  • horisontaalne sooline segregatsioon;
  • vertikaalne sooline segregatsioon;
  • sooline palgalõhe ja rahastamine;
  • soolised stereotüübid ja identiteet;
  • loodus- ja täppisteadus kui töövaldkond;
  • teaduse kvaliteet, ekstsellentsus, oivalisus (sh. kuulumine tippteadusesse);
  • soolisus teadmusloomes ja sooaspektide arvestamine uuringute sisus;
  • soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmed

Publikatsioonide arv loodus- ja täppisteaduste valdkonna soolise segregatsiooni kohta on alates 1980ndatest aastast on tõusnud viiekordseks ja seda peamiselt Kesk-Euroopa ja Põhjamaade arvel. (Meulders, D.,  Plasman ,R.,  Rigo,A., O’Dorchai,S. (2010) Topic report Horizontal and vertical segregation. Meta-analysis of gender and science research. Université Libre de Bruxelles (ULB)

Soolise segregatsiooni põhjuste väljaselgitamiseks uuritakse:

  • Milline on naiste ja meeste positsioon teadusvaldkondades ning millised indikaatorid on kõige kohasemad;
  • Mis põhjustel valivad naised ja mehed õppimiseks loodusteaduse, tehnika- või inseneriteaduse erialad ja mille poolest need erinevad;
  • Millisel perioodil  määravad õpitud soorollid, stereotüübid ja sotsialiseerimine edasised huvid ja tegevusalad ja milliste tegurite tõttu;
  • Kuidas need õppesuunad ja –valdkonnad, kus domineerib üks sugusaavad ligi meelitada vähemusse kuuluva soo üliõpilasi.

Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiavaldkonnas on oluliseks peetud välja selgitada:

  • Kuidas ja miks tütarlapsed ja poisid suhestavad endid tehnoloogiavaldkonnaga erinevalt;
  • Millist kohtlemist kogevad tütarlapsed ja noormehed, naised ja mehed tehnoloogiaharidust omandades;
  • Millised algatused on efektiivsed naiste senisest suuremaks kaasamiseks loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiaga seotud õppevaldkondadesse;
  • Milliseid personalipoliitikaid rakendada, et tõsta tehnoloogiavaldkonnaga seotud teadurite töökohtade atraktiivsust naiste hulgas;
  • Milliste meetoditega kummutada kehtivaid soolisi stereotüüpe teadusvaldkonnas.

Naisteadlaste karjääri pidevuse ja jätkamise küsimustest keskendutakse :

  • Barjääridele, mis on seotud töö- ja pereelu ühitamisega;
  • Võimalustele minna välismaa ülikoolidesse ja teadusasutustesse järeldoktorantuuri;
  • Küsimustele, mis aitavad välja selgitada  akadeemilise karjääri katkestamise põhjuseid  erinevatel akadeemilise karjääri astmetel ja alaesindatust akadeemilisel tipptasandil.

Seoses teadusuuringute rahastamisega püütakse välja selgitada:

  • Kuidas tagada õiglus uurimistööde tulemuste hindamisel ja projektide rahastamisotsuste tegemisel;
  • Kuidas tõsta naisteadlaste osakaalu teaduspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi (RP7, 2007-2013) raames on koostatud aruanne: European Commission. Meta-analysis of gender and science research.Synthesis report Caprille, M. et al. (ed). Directorate- General for Research and Innovation Capacities Specific Programme, mis annab ülevaate viimase kolme aastakümne jooksul Euroopas läbiviidud soolise segregatsiooni alastest uuringutest teadusvaldkonnas.
Ülevaateuuring keskendub segregatsiooni põhjustavatele kesksetele küsimustele: soolised stereotüübid, erialavalikud, sugudevaheline tööjaotus, nais- ja meesteadlaste erinevad ajalised ressursid, barjäärid ja soolised eelarvamused organisatsioonides.
Selgub, et mida enam on poliitilisel tasandil teadvustatud vajadus suurendada naiste osalust teadustegevuses, seda enam on ka uurimused liikunud varasemate soolise sotsialiseerimise ja soorollide kui eriala- ja kutsevalikuid mõjutavatelt tegurite käsitlemiselt organisatsioonilise konteksti, selles ilmnevate normide, standardite ja võimusuhete analüüsimisele.

2004.a.  koostatud aruanne „Raisatud anded: isiklike võitluste muutmine avalikuks küsimuseks. Naised ja teadus Enwise riikides. Enwise ekspertgrupi aruanne Euroopa Komisjonile naisteadlaste olukorra kohta Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikides.” annab ülevaate naiste ja meeste osakaalust Kesk- ja Ida-Euroopa ja Balti riikide teadlaskonnas ning valgustab naisteadlaste olukorra ajaloolis-kultuurilisi  mõjutegureid.
Viie EL liikmesriigi, sh Eesti füüsikateaduste kultuuri uuringust  selgusid sooliselt stereotüüpsed hoiakud ja teadusasutuste perevaenulik töökorraldus ning see, et naised järgivad kehtivat sooideoloogiat ja kannavad edasi traditsioonilisi maskuliinseid norme.

Velbaum, K.; Lõhkivi, E.; Tina, M.-L. (2008). UPGEM National Report Estonia. Draw the Line! Universities as workplaces for male and female researchers in Europe, Published by the EC 6th FP Project UPGEM: Understanding Puzzles in the Gendered European Map (137 – 212). Tartu: University of Tartu)

Sooaspektiga arvestamist teadmusloomes ja naiste osaluse küsimusi on rahvusvaheliselt uuritud teadus- ja arendustegevuse alavaldkondades  seoses  info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, loodus- ja täppisteaduste ja matemaatika alase hariduse ja innovatsiooni-alasteja paljude muude valdkondade uuringutega ning  teadusuuringute rahastamispoliitikatega:

Jane Margolis, Allan Fisher.Unlocking the Clubhouse: Women in Computing. The MIT Press, 2003

Juliet Webster. Review of “Gender Codes: Why Women are Leaving Computing” edited by Thomas J. Misa, 2010.

Catherine Hi l l, Christianne Corbett, Andresse St. Rose, Ed.D. – Why so few? Women in Science, Technology, Engineering, and Mathematics. STEM in the US, AAUW, 2010

Ljunggren,E.,  Alsos,G et al. (2010)  Gender and Innovation. Learning from regional VRI projects NF‐rapport nr. 2/2010.  Research Council in Norway.

Lorenzi, U. (2011) Gender across the Board. Gender perspective on innovation and equality VINNOVA Report VR 2011:2.

Thomas J.Misa. Gender Codes Defining the Problem. IEEE Computer Society Press – Wiley, 2010

European Commission (2009). The Gender Challenge in Research Funding.  Assessing the European national scenes. Directorate-General for Research Science, Economy and Society.

European Commission. Women in science and technology Creating sustainable careers. Directorate-General for research 2009, Science, Economy and Society.