Võrdsuse vastandmõiste on ebavõrdsus. Igas ühiskonnas tekitavad sellised inimeste omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, hinnangute andmist nende inimeste sotsiaalse väärtuse kohta. Nn omandatud staatus põhineb indiviidi isiksusest tulenevatel saavutustel ning see pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt […]
Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone, nagu Riigikogu, valitsus, president, kohus, kohalik omavalitsus, riigikontroll, õiguskantsler. Kuna osale õpilastest võib haridustee lõppeda põhikooliga, on õpetajatele soovitatud enam tähelepanu pöörata poliitika avaldumisele igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana (nt sotsiaalkaitsesüsteemi kasutamine, valla/linna elukorralduses kaasarääkimine, e-teenuste tarbimine jne). Sellega kaasneb kindlasti ka oma põhiõiguse – mitte olla […]
Parimaid praktikaid sooteadlikust kasvatusest lasteaias Paljudes Euroopa riikides püüeldakse sotsiaalsema, kaasavama, rohkem loovust ja innovatsiooni ergutava hariduse poole. Põhisuund sai alguse 1980. aastatel, kui teaduslikult kummutati senikehtinud arusaamad sooliste käitumiserinevuste ja traditsiooniliste soorollide bioloogilisest ettemääratusest. Mõisteti, et bioloogilisest soost lähtuv erinev suunamine, kasvatus ja ootused piiravad laste isiksuslikku arengut ning edaspidiseid valikuid mõlema soo puhul. […]
Mõiste tähistab interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda ja teadusdistsipliini, mille teadmusloome analüüsib ja seletab, kuidas sugu kui sotsiaalne kategooria ja/või institutsioon ja soolisus ning sugudevahelised suhted mõjutavad haridussfääri eri valdkondi ning indiviidide elu kõigil haridusastmetel. Soouuringud käsitlevad sotsialiseerimise, eneseidentifitseerimise ja indiviidide arengu probleeme, sotsiaalse stratifikatsiooni ja subordineerituse kujunemist haridusinstitutsioonide, sotsiaalse kultuurikeskkonna ja subjektide sooloome koosmõjul. Uuritakse, kuidas hariduse […]
Õpetajad valdavad ja saavad oma õpilastele vahendada peamiselt seda, mida neile on õpetatud. Avatud maailmas toimub aga intensiivne uue teadmise loomine nii laste arengut mõjutavatest teguritest kui lasteaia ja kooli rollist soolisel sotsialiseerimisel, identiteediloomes ja käitumismustrite kujunemisel. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest ja inimõiguste järgimist. Kutsestandardites on rõhutatud ka üldinimlike […]
Loe läbi enne õppematerjalide kasutamist:
