Võrdsuse vastandmõiste on ebavõrdsus. Igas ühiskonnas tekitavad sellised inimeste omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, hinnangute andmist nende inimeste sotsiaalse väärtuse kohta. Nn omandatud staatus põhineb indiviidi isiksusest tulenevatel saavutustel ning see pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt […]
Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone, nagu Riigikogu, valitsus, president, kohus, kohalik omavalitsus, riigikontroll, õiguskantsler. Kuna osale õpilastest võib haridustee lõppeda põhikooliga, on õpetajatele soovitatud enam tähelepanu pöörata poliitika avaldumisele igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana (nt sotsiaalkaitsesüsteemi kasutamine, valla/linna elukorralduses kaasarääkimine, e-teenuste tarbimine jne). Sellega kaasneb kindlasti ka oma põhiõiguse – mitte olla […]
Mõiste tähistab interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda ja teadusdistsipliini, mille teadmusloome analüüsib ja seletab, kuidas sugu kui sotsiaalne kategooria ja/või institutsioon ja soolisus ning sugudevahelised suhted mõjutavad haridussfääri eri valdkondi ning indiviidide elu kõigil haridusastmetel. Soouuringud käsitlevad sotsialiseerimise, eneseidentifitseerimise ja indiviidide arengu probleeme, sotsiaalse stratifikatsiooni ja subordineerituse kujunemist haridusinstitutsioonide, sotsiaalse kultuurikeskkonna ja subjektide sooloome koosmõjul. Uuritakse, kuidas hariduse […]
Loe läbi enne õppematerjalide kasutamist:
