Silt: Sooline võrdõiguslikkus

Linke ja allikaid õpetajale

Euroopa Komisjon. Õigusküsimused. Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus: ELi meetmeid saadavad edusammud Eesti elanike väärtushoiakute kohta  ja naiste ning meeste erinevate väärtushoiakute kohta on avaldatud artikkel  2009. aasta Inimarengu aruandes, Kalmus, Veronika (2010). Eesti elanike väärtusmustrid. Lauristin, Marju (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2009 (114 – 116). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu Eesti elanikkonna väärtushinnanguid võrreldes euroopalikega ja […]

Ülesanded õpilastele

Tutvuda Euroopa Komisjoni Õiguse direktoraadi koduleheküljel toodud soolise võrdõiguslikkuse poliitikate alateemadega. Tutvuda Euroopa agentuuri – Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi tegevusvaldkondadega. Leida Eurobaromeetri arvamusküsitlused, kus võrreldakse Eesti elanikkonna seisukohti teiste EL riikidega soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Sooline ebavõrdsus Euroopa Liidus Eurooplastele esitatud küsimustes keskenduti palgalõhele, kuid käsitleti ka muid teemasid nagu lapsehooldus ja sooline võrdõiguslikkus kutsealadel. http://www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/00191b53ff/Eurobarometer.html?tab=2012_1 […]

Soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale Võrdsus on ühiskonna arengu eeldus ja eesmärk Euroopa viis põhiväärtust on sõnastatud EL asutamislepingus. Need on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Samas on kinnitatud ühine nägemus ühiskonnast, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Selleni […]

Sooline võrdõiguslikkus

Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste sarnaseid õigusi, kohustusi ja võimalusi kõigis eluvaldkondades – tööhõives, hariduses, vabal ajal ja mujal ühiskonnas. Praktikas tähendaks  see näiteks seda, et sugu ei mõjuta tüdrukute ja poiste haridusteed: tüdrukud ja poisid saavad õppida võrdselt nii meditsiiniõeks  kui metsameheks. See tähendab ka seda, et mehed ja […]

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus?

Sissejuhatuseks õpetajale Mõiste „sooline võrdõiguslikkus“ on mitmeaspektne – see sisaldab nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset mõõdet. Neist olulisemateks  on näiteks võrdne õigus haridusele kui tööturul kujunevat olukorda kõige enam mõjutav aspekt, võrdsed õigused ja võimalused ning osalemine tööturul, mis on vahetult seotud ettekujutustega naise ja mehe rollidest töö- ja pereelus, naiste ja meeste poolt tehtava […]

Õpitulemused

  Õpilased mõistavad kahe mõistepaari võrdsus-ebavõrdsus ja erinevus-sarnasus tähenduslikku erinevust, lähtudes arusaamast, et kõik inimesed on erinevad, aga inimestena võrdselt inimesed kõigi neile kuuluvate inim- ja põhiõigustega. Õpilased mõistavad, et soolise ebavõrdsuse vähendamine ei tähenda kõigi inimeste ühesuguseks muutmist, vaid tasakaalustatuma, demokraatlikult ja efektiivsemalt toimiva jätkusuutliku ühiskonna loomist Õpilased mõistavad, et sõnadega naine-mees, naised-mehed tähistatakse […]

Avaseminar

Projekti SIHT– Sooaspekti Integreerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse AVASEMINAR aprillil Tallinna Ülikooli ruumis M-648. Päevakava: 14.00.               Avasõnad, tervitused 14.10- 14.50      Projekti taustast ja eelloost räägivad Ülle-Marike Papp ja Riina Kütt 14.50- 16.20      Oma tegevusi projektis tutvustavad partnerite esindajad Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi kasvatusteaduste osakond- Tiiu Kuurme ja Gertrud Kasemaa Tartu Ülikool- Katri Lamesoo Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste […]

Sooline võrdõiguslikkus alushariduses

Soolõhed hariduses EC (2021) Study on gender behaviour and its impact on education outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education) https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/414f506c-df95-11eb-895a-01aa75ed71a1 Mahukas analüüs toob välja varasemalt teada olevad seaduspärasuse: poiste ja tüdrukute suhtumine  õppetöösse ja ajakasutus on erinev kehtivate nn stereotüüpsete maskuliinsuse-feminiinsuse normide ja struktuurse soolise ebavõrdsuse […]