Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Mida on õpetajal vaja teada soolisest võrdõiguslikkusest ja milleks?https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Mida-on-opetajal-vaja-teada-soolisest-vordoiguslikkusest-ja-milleks_2016.pdf Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Loodusteadused ja tehnika on ka tüdrukute teemadhttps://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Loodusteadused-ja-tehnika-tudrukute-teema_2016.pdf Kukk,I., Jürimäe, M., Lamesoo,K. (2016) Kas karjääril on sugu? Soostereotüüpidest vaba karjäärinõustaminehttps://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Kas-karjaaril-on-sugu_2016.pdf Lamesoo, K., Kukk, I.(2016) Tüdrukust ettevõtjaks – kuidas kool saab toetada?https://kompetentsikeskus.sm.ee/sites/default/files/featured_images/Tudrukust-naisettevotjaks_2016.pdf Roots, A. (2021) Meeste ja […]
Tutvuda Euroopa Komisjoni Õiguse direktoraadi koduleheküljel toodud soolise võrdõiguslikkuse poliitikate alateemadega. Tutvuda Euroopa agentuuri – Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi tegevusvaldkondadega. Leida Eurobaromeetri arvamusküsitlused, kus võrreldakse Eesti elanikkonna seisukohti teiste EL riikidega soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Sooline ebavõrdsus Euroopa Liidus Eurooplastele esitatud küsimustes keskenduti palgalõhele, kuid käsitleti ka muid teemasid nagu lapsehooldus ja sooline võrdõiguslikkus kutsealadel. http://www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/00191b53ff/Eurobarometer.html?tab=2012_1 […]
Võrdsuse vastandmõiste on ebavõrdsus. Igas ühiskonnas tekitavad sellised inimeste omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon, hinnangute andmist nende inimeste sotsiaalse väärtuse kohta. Nn omandatud staatus põhineb indiviidi isiksusest tulenevatel saavutustel ning see pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt […]
Riigi valitsemisega tutvudes käsitletakse põhiseaduslikke institutsioone, nagu Riigikogu, valitsus, president, kohus, kohalik omavalitsus, riigikontroll, õiguskantsler. Kuna osale õpilastest võib haridustee lõppeda põhikooliga, on õpetajatele soovitatud enam tähelepanu pöörata poliitika avaldumisele igapäevaelus ning kodaniku rollile poliitikatulemite teadliku tarbijana (nt sotsiaalkaitsesüsteemi kasutamine, valla/linna elukorralduses kaasarääkimine, e-teenuste tarbimine jne). Sellega kaasneb kindlasti ka oma põhiõiguse – mitte olla […]
Sissejuhatuseks õpetajale Mõiste „sooline võrdõiguslikkus“ on mitmeaspektne – see sisaldab nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset mõõdet. Neist olulisemateks on näiteks võrdne õigus haridusele kui tööturul kujunevat olukorda kõige enam mõjutav aspekt, võrdsed õigused ja võimalused ning osalemine tööturul, mis on vahetult seotud ettekujutustega naise ja mehe rollidest töö- ja pereelus, naiste ja meeste poolt tehtava […]
Õpilased mõistavad kahe mõistepaari võrdsus-ebavõrdsus ja erinevus-sarnasus tähenduslikku erinevust, lähtudes arusaamast, et kõik inimesed on erinevad, aga inimestena võrdselt inimesed kõigi neile kuuluvate inim- ja põhiõigustega. Õpilased mõistavad, et soolise ebavõrdsuse vähendamine ei tähenda kõigi inimeste ühesuguseks muutmist, vaid tasakaalustatuma, demokraatlikult ja efektiivsemalt toimiva jätkusuutliku ühiskonna loomist Õpilased mõistavad, et sõnadega naine-mees, naised-mehed tähistatakse […]
Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekt Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks. Meede 1.3.5 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Rakendusüksus SA Innove Projekti tunnusnumber 1.3.0502.10-0015 Elluviija Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus koostöös Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi ja OÜ Saar Polliga Projekti elluviimise aeg: detsember 2010 – 31. mai 2012 Töögrupi […]
Soolõhed hariduses EC (2021) Study on gender behaviour and its impact on education outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education) https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/414f506c-df95-11eb-895a-01aa75ed71a1 Mahukas analüüs toob välja varasemalt teada olevad seaduspärasuse: poiste ja tüdrukute suhtumine õppetöösse ja ajakasutus on erinev kehtivate nn stereotüüpsete maskuliinsuse-feminiinsuse normide ja struktuurse soolise ebavõrdsuse […]
Õpetajad valdavad ja saavad oma õpilastele vahendada peamiselt seda, mida neile on õpetatud. Avatud maailmas toimub aga intensiivne uue teadmise loomine nii laste arengut mõjutavatest teguritest kui lasteaia ja kooli rollist soolisel sotsialiseerimisel, identiteediloomes ja käitumismustrite kujunemisel. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest ja inimõiguste järgimist. Kutsestandardites on rõhutatud ka üldinimlike […]
