Sissejuhatuseks õpetajale

Mõiste „sooline võrdõiguslikkus“ on mitmeaspektne – see sisaldab nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset mõõdet. Neist olulisemateks  on näiteks

• võrdne õigus haridusele kui tööturul kujunevat olukorda kõige enam mõjutav aspekt,
• võrdsed õigused ja võimalused ning osalemine tööturul, mis on vahetult seotud ettekujutustega naise ja mehe rollidest töö- ja pereelus,
• naiste ja meeste poolt tehtava töö iseloom ja nende tööde tasustamine, milles peegelduvad naiste ja meeste erinevad olukorrad ja elutingimused,
• naiste ja meeste osakaal ühiskonna otsustustasanditel.

Soolise ebavõrdsuse all mõistetakse selliseid olukordi, kus ühel soogrupil on elus vähem õigusi ja võimalusi kas oma bioloogilise soo või antud soogrupile iseloomulikuks peetavate omaduste tõttu.

Naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus rikub põhiõigusi. Ebavõrdsus koormab majandust ja põhjustab annete kasutamatajätmist. Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine aga võib tuua kasu nii majandusele kui jätkusuutlikule arengule.

Õpilastelt võib küsida, kas nad on kuulnud või märganud, milles väljendub sooline ebavõrdsus?

Tuua näiteks statistilisi näiteid haridusest, tööturult, poliitikas osalemisest vms.

Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes  ligi 30 %-ni.  Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu tööturu segregatsioon, stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jms  poolt,  põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme, sh naiste? vaesumist, madalamaid pensione  ja muude hüvitiste erinevat? suurust. Kas saaks seda viimast sõnapaari täpsustada?

Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus –  naised ja mehed on  koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse  ning ametikohtadele. 

Vaatamata naissoost kodanike mõningasele arvulisele enamusele ühiskonnas ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud.

Sooline ebavõrdsus ilmneb hariduse valdkonnas, kus täheldatakse poiste suuremat väljalangemist üldhariduskoolist võrreldes tüdrukutega, samas pea kahekordset  tütarlaste ülekaalu  kõrgkoolilõpetajate hulgas.

Õpilastega võib arutleda, kas bioloogiline sugu või hoopis erinevad hoiakud ning ootused naiste ja meeste suhtes määravad osalemise Riigikogus?

Näidata mõne Põhjamaa riigi valitsuse pilti, kus naiste-meeste osakaal on peaaegu võrdne,  võrrelda seda Eesti valitsuse soolise koosseisuga, kus naised on kogu iseseisvusperioodil väga tagasihoidlikult esindatud. Mõelda ja analüüsida, kelle maailmanägemine ja huvid on sellise otsustamise juures ülekaalukalt esindatud ja mida see ühiskonna arengu jaoks tähendab.