Linke ja allikaid

Ainsaar, M., Talves, K. (toim). Sooline ebavõrdsus tööelus: arengud Eestis ja rahvusvaheline võrdlus.  Lõppraport Tartu 2012, Tartu Ülikool

Tegemist on artiklite koguga, milles on uuritud  soolise ebavõrdsuse kujunemist ja selle tekkemehhanisme tööelus.  Soolisest  perspektiivi st on  käsitletud mitmeid  erinevaid  alateemasid:  haridus ja tööturg, tööväärtused, tööhõive, sissetulekud ja heaolu, tasustamata kodutööd ning töö- ja pereelu ühitamine.

Kui ELi digitaalsektoris oleks rohkem naisi, suureneks SKP igal aastal 9 miljardi euro võrra.

Kui rohkem naisi huvituks karjäärist digitaalsektoris, saaksid sellest kasu nii digitaalvaldkond, naised ise kui ka Euroopa majandus. Sellisele olulisele tulemusele jõuti Euroopa Komisjoni uuringus, mis käsitles naisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris.

Uuringust on selgunud põhjused, miks naised sektoris nii vähe osalevad:

  1. kultuuritraditsioonid ja naiserolliga seotud stereotüübid;
  2. sisemised takistused ja sotsiaalpsühholoogilised tegurid, nagu vähene enesekindlus, läbirääkimisoskuste vähesus, soovimatus võtta riske ja negatiivne suhtumine konkurentsi, ning
  3. välised takistused, nagu keskkond, kus mehed on suures enamuses, raskused eraelu ja töö kokkusobitamisel ning eeskujude puudumine.

 

Kindsko, E., Türk, K. Naised IKTs – üks võimalus Eesti Nokia leidmiseks. Riigikogu Toimetised 32, 2015, lk. 97- 106.

Kuna Eesti IKT valdkond vajab  juurde kuus ja pool tuhat kuni kaheksa ja pool tuhat spetsialisti, oleks vaja enam kaasata naistöötajaid, sest praegu moodustavad naised vaid 22 protsenti IKT töötajatest. Skype tellitud uuringuga otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Miks IKT valdkonnas töötab vähe naisi? Kuivõrd naiste vähesus IKT ametikohal tuleneb nende teadlikust valikust? Mil määral on Eesti ühiskonnas välja kujunenud nn meeste ja naiste töövaldkonnad ning kuidas seda olukorda muuta?

Uuringust selguvad põhilised hoiakulised barjäärid ja konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Näiteks soovitatakse luua noortele võimalusi proovida eri laadi tegevusi, et nad saaksid välja selgitada oma eeldustest ja soovidest lähtuvad sobivaimad tegevusalad ning vabastama nad müütidest ka IKT suhtes. Kõiki noori tuleb julgustada tegema valikut igaühe enda huvidest ja eelistustest lähtuvalt, olenemata soolistest stereotüüpidest – siis on võimalik suurendada ka naiste arvukust ja rolli IKT valdkonnas.

Rist, S. Erakondade strateegiad naiste esindatuse suurendamiseks Riigikogus. Juhtumi analüüs 2014, Riigikogu Toimetised 32, 2015, lk. 84 – 95

Artikkel käsitleb  strateegiaid, mida kasutatakse naiste poliitilise esindatuse suurendamiseks muudes riikides ja Eesti suuremate erakondade naisorganisatsioonide  esindajate suhtumist soolise võrdõiguslikkuse edendamise küsimustesse.