Soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale

Võrdsus on ühiskonna arengu eeldus ja eesmärk

Euroopa viis põhiväärtust on sõnastatud EL asutamislepingus. Need on

  • inimväärikuse austamine,
  • vabadus,
  • demokraatia,
  • võrdsus,
  • õigusriik ja
  • inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Samas on kinnitatud ühine nägemus ühiskonnast, kus valitsevad

  • pluralism,
  • mittediskrimineerimine,
  • sallivus,
  • õiglus,
  • solidaarsus ning
  • naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Selleni jõudmiseks on püstitatud ühise kohustusena

  • võitlemine sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada
  • sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset,
  • naiste ja meeste võrdõiguslikkust,
  • põlvkondade solidaarsust ja
  • lapse õiguste kaitset.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta keelustab soolise diskrimineerimise (art 21), nõuab, et naiste ja meeste võrdsus peab olema tagatud kõigis eluvaldkondades (art 23) ning sätestab kaitse vallandamise eest emaduse tõttu (art 33).

Nimetatud eesmärgid ja väärtused pole sisutühjad deklaratsioonid, vaid on põhiteljeks liikmesriikide seadusloomes ja enamuse poliitikate väljatöötamises. Ühenduse tasemel on loodud vastavad institutsioonid, välja töötatud strateegiad, programmid ja meetmed ning toimub pidev poliitikate monitooring ja olukorra analüüs.

Edusammudest antakse ülevaade iga-aastastes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aruannetes.

Report on equality between women and men 2014.

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009 {SEK(2009) 165}

Euroopa Ühenduse praegu kehtivad diskrimineerimisevastased seadused tulenesid Ühenduse ühisturu loomise nõuetest, vajadusest vältida ebaõiglast konkurentsi, mis võis kahjustada rahvusvahelist turgu. Näiteks sätestati Prantsusmaa nõudel norm maksta naistele ja meestele sama töö eest võrdset palka 1957.a. sõlmitud Rooma lepingu artikliga 119 (praegu art.141), et välistada teistel liikmesriikidel ebaõiglaste eeliste saamine seetõttu, et neil sellise diskrimineerimise keeld siseriiklikes seadustes puudus.

Algselt töötasualase diskrimineerimisega  piirdunud erisäte  on siseriiklikul ja Euroopa tasandil toimunud võrdse kohtlemise põhimõtte  üldise tunnustamise käigus  arenenud teisesest ühenduse õigusest  ja Euroopa Kohtu õigusemõistmisest tulenevalt  üldiseks nõudeks.

Nüüdseks on soolist diskrimineerimist käsitlevatel meetmetel, soolise ebavõrdsuse vähendamise ja võrdõiguslikkuse edendamisel Euroopa vanemates liikmesriikides viiekümne aastane kogemus. Üha enam on juurdunud ka veendumus, et õigus võrdsusele ja mittediskrimineerimisele pole mitte ainult EL s elavate inimeste põhiõigus ja ühine väärtus, vaid hädavajalik tingimus majanduskasvuks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks.

Ühiskonnas elavad eri soost, igas vanuses, puuetega, erineva rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või seksuaalse sättumusega inimesed.

Sama mitmekesine,  erinevate oskuste, kogemuste, ideede ja nägemisviisidega on ka tööealine elanikkond.  See, et kõigil peaks olema tagatud võrdsed võimalused haridus- ja tööturul osalemiseks, ei ole ainult  põhiõiguste kaitsmise küsimus või moraalne otsustus, vaid jätkusuutliku  ühiskonna hädavajalik eeldus. Ühiskonna sidusust mõjutab oskus ja tahe mitmekesisust hinnata, toetada ja efektiivselt kasutada. Kahaneva tööealise elanikkonnaga riigid ei saa lubada suure hulga potentsiaalse tööjõu kaotamist ja tööturult tõrjumist.

 Soolise võrdõiguslikkuse prioriteetsed eesmärgid Euroopa Liidus

EL õigusest ja poliitilistest dokumentidest võib välja tuua soolise võrdõiguslikkuse prioriteetsed eesmärgid, mida peavad arvestama kõik EL liikmesriikide valitsused:

  • naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine;
  • võrdne tasu samaväärse töö eest;
  • võrdsus otsustamistasandil;
  • väärikus, isikupuutumatus ja soolise vägivalla lõpetamine;
  • soolise võrdõiguslikkuse edendamine väljaspool EL piire;
  • horisontaalsed küsimused: soorollid, seadusandlus ja juhtimisvahendid.

Strategic engagement for gender equality 2016-2019

Eesti inimarengu aruanded on näidanud küll Eesti majandusliku suutlikkuse arengut, ent osutanud ka probleemidele inim- ja sotsiaalarengu vallas. Üheks üha enam teadvustatavaks probleemiks on ka sooline kihistumine ja sooline ebavõrdsus, mille poolest Eesti paistab teiste EL liikmesriikide kõrval välja väga aeglaselt moderniseeruva ja paljuski patriarhaalse riigina.

Loe edasi: