Sissejuhatus teema käsitlemiseks õpetajale

Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste sarnaseid õigusi, kohustusi ja võimalusi kõigis eluvaldkondades – tööhõives, hariduses, vabal ajal ja mujal ühiskonnas. Praktikas tähendaks  see näiteks seda, et sugu ei mõjuta tüdrukute ja poiste haridusteed: tüdrukud ja poisid saavad õppida võrdselt nii meditsiiniõeks  kui metsameheks. See tähendab ka seda, et mehed ja naised saavad võrdse töö eest võrdset palka ja mõlemad võtavad puhkust seoses perekohustustega.

Ka näiteks erinevad harrastused nagu ballett või jäähoki peaks olema ühtviisi  väärtustatud nii tüdrukute kui poiste hobidena. Siiski on tavaliselt just hobide ja tegevusaladega seotud  stereotüüpsed ettekujutused ja eelarvamused, mille kohaselt üks huviala  sobib paremini tüdrukule või poisile.

Seoses soolise võrdsusega räägitakse tihti ka teiste sotsiaalsete gruppide võrdsusest, mis tähendab põhimõtet ja eesmärki, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused teha valikuid, töös edasi areneda ning olla koheldud ja väärtustatud ilma hoiakuliste  või struktuuriliste piiranguteta, mis tulenevad soost, vanusest, rahvusest või muust kategooriast – isikule omistatavast tunnusest/omadusest.

Igapäevaelus ongi soolisus tihti seotud ja põimitud muude võimalike rühmitamisalustega nii, et neid ei saa täielikult eraldada – näiteks eri vanuses ja  erinevate etnilise taustaga inimeste elu ning valikuid  mõjutab alati ka sugu ja soolisus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses ongi sugu tunnistatud ühiskonna põhikategooriaks, mis määrab võrdsuse-ebavõrdsuse nii ühiskonnas  kui ka vähemusgruppide sees.