Sõnaseletusi

  • Bioloogiline sugu

    (ingl.k. sex) – bioloogiline kategooria, mis eristab  nais- ja meessoost isikuid  anatoomiliste, füsioloogiliste  ja geneetiliste tunnuste alusel. Bioloogilised erinevused  on kindlad ja püsivad ning ei muutu aja jooksul ja erinevates kultuurides. 
  • Diskursus

    Diskursuse mõistega tähistatakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliseid kommunikatsiooniakte, ütlusi või ütluste kogumit, mis vahendavad arusaamu, uskumusi ja teadmisi, lähtudes mingitest ideoloogiatest, normidest ning tavadest, millest rääkija ei pruugigi teadlik olla, aga ka muid tähendusi loovaid tegevusi nagu visuaalsed kuvandid, žestid jms.
  • Feminism

    on teooriate ja kontseptsioonide kogum, mis sisaldab erinevaid lähtekohti, käsitlusviise ja suundumusi teadmusloomes,  sotsiaalsetes liikumistes  ning poliitilistes praktikates,  mis analüüsivad  ja otseselt või kaudselt  taotlevad soolise hierarhia kaotamist. Loe edasi: Feminism
  • Feministlik pedagoogika

    õpetamis- ja õppimisprotsessi kirjeldav teooria ja prakika, mille sisu ja õppemeetodid lähtuvad feministlikest teooriatest ja põhimõtetest ning mis püüdleb õpiprotsessi kaudu soolise võrdõiguslikkuse ning sotsiaalse õigluse saavutamisele. Loe edasi: Feministlik pedagoogika
  • Heteronormatiivsus

    ühiskonnas valitsev mõtteviis, et heteroseksuaalsus on ainus loomulik seksuaalne orientatsioon. Seetõttu konstrueeritakse traditsioonilises ja patriarhaalses ühiskonnas ainsa loomuliku, õige ja soovitud seksuaalse suhtena suhet heteroseksuaalse mehe ja heteroseksuaalse naise vahel. Heteronormatiivsus peegeldub ühiskonna institutsioonides, struktuuris, inimsuhetes ja –käitumises.
  • Kaudne sooline diskrimineerimine

    leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevuse seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda. Võrdse kohtlemise mõiste hõlmab ka sellist erikohtlemist, mis viib võrdsete õiguste, hüvede, kohustuste ning võimaluste omamiseni.
  • Naiste ja meeste võrdne kohtlemine

    otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine.
  • Otsene sooline diskrimineerimine

    leiab aset, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras tema soo tõttu halvemini kui teist inimest.
  • Seksism

    eelarvamustega seotud ning sooliselt diskrimineeriv ideoloogia, mõtteviis ning keelekasutus, mis käsitleb inimesi stereotüüpselt  piiritletud soorollide esindajana,  hindab konkreetset indiviidi eelkõige tema soolise kuuluvuse, mitte individuaalsete oskuste ja võimete põhjal ja eeldab, et üks või teine sugu on võimekam või vähem väärtuslik.
  • Seksuaalne ahistamine

    seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust. Käitumist peetakse seksuaalseks ahistamiseks, kui see vastab järgnevale neljale tingimusele:
    • see on ahistatule soovimatu (seda peab ahistatu ka väljendama või peab see olema muul viisil selge, et teatud käitumine on ahistatule häiriv ja tema tahte vastane)
    • see on seksuaalse olemusega
    • see on kas sõnaline, mittesõnaline või füüsiline
    selle eesmärk või tegelik toime on inimese väärikuse alandamine ning see loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.
  • Sooaspekt

    Sooliste aspektidega arvestamine või sooaspektiga arvestamine – tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste   erinevate vajaduste, ressursside ja kogemustega arvestamine, et  märgata ja vähendada selliste sotsiaalsete mehhanismide mõju, mis sugusid vastandavad ja erinevalt väärtustavad.
  • Sooideoloogia

    ideede, hinnangute, väärtuste ja  hoiakute kogum, mille abil normaliseeritakse ja õigustatakse kehtivat soosüsteemi, ootusi naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele. Loe lähemalt: Sooideoloogiad
  • Sooline ahistamine

    inimesele soovimatu käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust tema soo tõttu. Sooline ahistamine loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Taoline ahistamine on seotud ühe või teise sugupoole suhtes kasutatavate eelarvamuslike üldistustega, millel on halvustav alatoon. Sooline ahistamine ei ole seksuaalse alatooniga.
  • Sooline ebavõrdsus

    mis tahes valdkonnas ilmnev  lõhe või erinevus naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste vahel,  mis väljendub nende osalemise määras, juurdepääsul  ressurssidele, õiguste või võimaluste kasutamises, võimu ja mõjujõu määras, töötasu suuruses jms. muude hüvede saamises.
  • Sooline eneseväljendus

    tähendab oma soo rõhutamist riietuse, käitumise,  kehakeele, žestide,  soengu, hääle, ehtimise ja enesekaunistamisega  vastavalt sellele nagu kultuuriliselt ja sotsiaalselt on naisele või mehele tüüpiliselt omaseks peetud.
  • Sooline identiteet

    Sooidentiteet e psühholoogiline sugu on inimese sooline enesemääratlus, osa minapildist, enda seostamine soorühmaga ja seal kehtivate käitumise ja omaduste seesmine omaksvõtmine. Sooline identiteet kujuneb sotsialiseerumise käigus. Inimese teadmine sellest, kummast bioloogilisest soost ta on, kujuneb välja juba teisel-kolmandal eluaastal. Enamasti tunneb inimene ennast olevat samast soost, kui on tema bioloogiline sugu. Kui inimene tunneb end olevat teisest soost, kui on tema bioloogiline sugu, siis on tegemist transseksuaalsusega. Sooidentiteedi sotsiaalsem osa – see, milline tüdruk või poiss, mees või naine ta tahab olla – on paindlikum ja pidevas muutumises.
  • Sooline kihistumine

    Sooline kihistumine tähendab inimeste sotsiaalse väärtuse hindamist tema bioloogilise soo alusel, mille tõttu võim, prestiiž ja omand jagunevad ühiskonnas ebavõrdselt. Selle tulemusena tekib sugude hierarhia, kus meessugu asetseb hierarhia kõrgemal ja naissugu madalamal positsioonil. Loe edasi: Sooline eraldatus
  • Sooline segregatsioon

    Segregatsioon tähendab lahutamist, eraldamist ja eristamist mingil alusel. Sooline segregatsioon tööelus ja hariduses tähendab tööde, tegemiste ja haridusvalikute jagunemist naiste ja meeste töödeks ning erialadeks. Horisontaalne sooline segregatsioon tähendab, et noormehed ja neiud õpivad eri erialasid, töötavad erinevates valdkondades, tegevusaladel ja tööturu sektorites. Vertikaalne segregatsioon tähendab, et tööelus liiguvad mehed hierarhias kõrgematele astmetel kui naised.
  • Sooline sotsialiseerimine

  • Sooline võrdõiguslikkus

    (e. sooline võrdsus)  - ühiskonna arengueesmärk, kus  naistel ja meestel kui kahel kõige suuremal sotsiaalsel grupil on tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Soolise võrdõiguslikkuse vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus. Soolise võrdsuse põhimõtte kohaselt  peab kõigil  inimestel olema võimalus vabalt välja arendada oma individuaalseid võimeid ning teha  soorollide ja -stereotüüpide seatud piiranguteta valikuid. Selle põhimõtte kohaselt tuleb naiste ja meeste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi käsitleda, väärtustada ning  hinnata võrdselt ja õiglaselt. Loe edasi: Sooline võrdsus kui ideoloogia
  • Soolõime

    Soolõime (e. soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise) strateegia tähendab naiste ja meeste staatuse, prioriteetide ning vajadustega arvestamise süstemaatilist integreerimist  kõigi valdkondade poliitikatesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil. Loe edasi: Soolõime strateegia
  • Sooneutraalsus

    Sooneutraalsuse mõistet kasutatakse kahes tähenduses – näilises ja  soonormide mõju neutraliseerivas tähenduses. Sooneutraalseks peetakse mingit olukorda, kui arvatakse, et soolisusel pole ühel või teisel juhul mingit tähendust, sellele ei pöörata tähelepanu. Selline näiline sooneutraalne tegutsemisviis võib diskrimineerivalt mõjuda, suurendades ebavõrdsust, kui ei osata või ei taheta sooaspekti arvesse võtta ega nähtuste soolistatust märgata. Tegemist on näilise sooneutraalsusega e. soopimedusega. Teiselt poolt nimetatakse sooneutraalsuseks ka piiravate sooliste kategooriate teadlikku vältimist, struktuurse ebavõrdsuse mõju vähendamist  ja soorollipiiride paindlikumaks muutmist, et anda inimestele vabamad võimalused selle määramiseks, millised tüdrukud ja poisid nad tahavad olla. Sel puhul on eesmärgiks teadlikult vähendada erinevusi tüdrukute ja poiste huvides, tegevustes ja käitumismudelites.
  • Soopimedus

    Soopimedusega on tegemist siis kui arvatakse, et sugu ei tähenda midagi ja  kõiki koheldakse ühtemoodi. Soopime mõtlemisviis viib soostereotüüpide tugevdamiseni ja taastoodab soolist ebavõrdsust.
  • Soorollid

    sotsiaal-kultuuriliselt määratletud, ühiskonnas aktsepteeritud naiste ja meestega seonduvad  hoiakud, käitumisviisid, tegevused ja vastutused. Soorollid peegeldavad arusaamu sellest, millist käitumist konkreetses ühiskonnas peetakse sobivaks tüdrukutele ja naistele, poistele ja meestele. Soorollid on pidevas muutumises.
  • Soostereotüübid

    mingil ajaperioodil kehtivad  lihtsustavad ning liigselt  üldistavad  sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms kohta. Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt kujunenud, muutunud ja muutuvad. Uuri lähemalt: Soostereotüübid
  • Soosüsteem

    selgelt eristuvaid soorolle ning naistele ja meestele omistatavaid omadusi säilitav ning taastootev majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride süsteem. Soosüsteemis – ühiskonnas väljakujunenud tööde, vastutuste, õiguste ja võimaluste jaotuses naiste ja meeste vahel  väljendub ühiskonnaliikmete süstemaatiline tegutsemis- ning mõtlemismuster, mis toodab, taastoodab ning õigustab naiste ja meeste võimusuhteid. Loe edasi: milles avaldub soosüsteem?
  • Sooteadlik

    soolisi aspekte arvestav poliitika, tegevus, käsitlusviis, metoodika jms Vt. ka Feministlik pedagoogika
  • Sootundlik

    soolisi aspekte arvestav poliitika, tegevus, käsitlusviis, metoodika jms
  • Sootundlik statistika

    sugude lõikes esitatud statistilised andmed, mis võrdlevad ja peegeldavad sooliste erinevuste sotsiaalkultuurilisi aspekte, sugude võrdsuse/ebavõrdsuse ilminguid jms.
  • Sootundlik/sooteadlik pedagoogika

    õppimis- ja  kasvatusprotsessi kirjeldav teooria ja praktika, mille eesmärgiks on iga lapse enesehinnangu ja -teadvuse ning enesekindluse areng, sooliste ja soogruppide vastanduste vältimine ning laste vabastamine piiravatest eelarvamustest ja soostereotüüpidest. Sooteadliku õpetuse ja kasvatuse puhul on õpetajad teadlikud ühiskonnas soolise diskrimineerimise aluseks olevatest teguritest ning oskavad õppe- ja kasvatustöös vähendada nende mõju. Loe edasi: Mis on sooteadliku pedagoogika eesmärgid?
  • Soouuringud

    akadeemiline ja interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mille raames kirjeldatakse ja analüüsitakse sugude sotsiaal-kultuurilisi suhteid ja soolisuse konstrueerimist. Soouuringud hõlmavad ka teiste distsipliinide uuringud, milles soolisust kasutatakse analüütilise kategooriana.
  • Sotsiaalne struktuur

    mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku  jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks teatud kindlate tunnuste (nt. sugu, rahvus, vanus, haridustase, elukoht, sissetulekud , töö- ja tegevusala  jms) alusel ja nende  gruppide erinev tunnustatuse aste  (staatuslik hierarhia e. stratifikatsioon e. kihistumine).  Näiteks soolise ebavõrdsuse puhul on tegemist struktuurse ebavõrdsusega.
  • Sotsiaalne sugu

    (ingl. k. gender) – sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist , ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad  kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise sotsiaalse hierarhia ja kihistumise. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. Loe edasi: sotsiaalne sugu
  • Sugu

    (ehk mõisted tüdrukud-poisid, naised-mehed) tähistab nii  inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi kui ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimused. Vahet tuleks teha bioloogilisel ja sotsiaalsel sool.
  • Variõppekava

    varjatud õppekava või variõppekava sisaldab hoiakuid, väärtusi, uskumusi ja käitumist, mida lapsed mitteformaalselt õpivad lasteasutuse ja kooli kultuurist ja õhkkonnast, inimestevahelistest suhetest ja suhtumistest.