Eesti tegevuskavad

Eestis on probleemideks tunnistatud:

  • soopõhised traditsioonilised erialavalikud;
  • tööturul väljakujunenud sooline segregatsioon ja seda alalhoidvad stereotüübid;
  • soogruppide erinev motivatsioon hariduse, sh kõrghariduse omandamiseks jms

Eesti haridus- ja tööturul ilmneva soolise ebavõrdsuse vähendamisele on suunatud järgmised eesmärgid:

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on

  1. nimetatud õpetajakutse atraktiivsuse suurendamine meeste seas ja üldhariduses reaalainete õppimise populariseerimine tüdrukute seas. Probleemina on nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. Ligi kolmekümnest indikaatorist näeb kolm ette ka soo lõikes andmete esitamise.
  2. kavandatud teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja palkade kohta, karjäärinõustamine). Teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali parimal võimalikul moel välja arendada, vältides muuhulgas väljakujunenud soolisi ja ealisi stereotüüpe.
  3. nimetatud liikumine eesmärgi poole, mille kohaselt „üliõpilaskond peegeldaks sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muuhulgas ka naiste ja meeste osakaalu ühiskonnas“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavas “Tark ja tegus rahvas 2015- 2018“ on kaks eesmärki:

  • väljakujunenud sooliste ja ealiste stereotüüpide vältimine karjäärinõustamisel ja
  • soolise tasakaalu tagamine ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes.

Soolist ebavõrdsust Eesti hariduses on kirjeldatud Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava aluseks olevas ülevaates, mis on koostatud 2015.a. veebruaris.

Loe edasi: Sotsiaalministeerium. Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023 Arengukava aluseks oleva hetkeolukorra ülevaade